Eesti investeerimiskeskkond on stabiilsem kui Lätis

Foto on illustreeriv.

FOTO: ERIK PROZES/PM/SCANPIX BALTICS

Balti riigid peavad parema ettevõtluskeskkonna loomiseks tugevdama koostööd ning Eestil ja Lätil on selles potentsiaali, kuid samas on Eesti stabiilsema investeerimiskeskkonnaga riik kui Läti, ütles Läti kaubandus-tööstuskoja Eesti esindaja ja Sakreti tegevjuht Kaspars Pacevics.

Pacevicsi sõnul on ettevõtluskeskkond Balti riikides hea, kuid üheks probleemiks on suurettevõtted, mis langetavad ülejäänud turul hindu, mis teeb konkurentsiolukorra turul keerulisemaks ning sellest kaotavad ettevõtted oma kasumit.

"Eesti ettevõtluskeskkond on praegu stabiilsem ja prognoositavam. Lätis on ühel aastal ühed võimalused ja järgmisel teised, seadusi muudetakse sageli. Seetõttu ei saa hästi ennustada ega planeerida investeeringuid. Eestis teab selliseid asju nagu maksumuudatused pikemat aega ette," ütles Pacevics BNS-ile.

Tema sõnul on üheks põhjuseks, miks Eesti ettevõtted võiksid minna Lätisse näiteks riigi odavam tööjõud. "Eestis on palgad palju kõrgemad, Läti tööjõud on paindlik ning odavam, samas järgitakse ka regulatsioone vähem. Kõrgema palga tõttu tahavad ka Läti töötajad Eestisse tulla."

"Maksusüsteemid on kahes riigis ettevõtetele erinevad, näiteks Lätis tõsteti hiljuti mikroettevõtete maksu. Positiivse külje pealt vähendab see maksupettusi, kuna mõned ettevõtted on maksude optimeerimiseks oma ettevõtte tükeldanud, näiteks taksofirmad. Kui maksu tõstetakse, siis selliste ettevõtete hulk väheneb. See on aga negatiivne reaalsetele mikroettevõtetele," ütles Pacevics.

Pacevicsi sõnul välisturg hetkel Eesti ja Läti investeeringuid ei mõjuta, aga suureks probleemiks on näiteks see, et Euroopa Liidu rahad teevad olukorra ehitussektoris keeruliseks. Läti ehitussektor oli languses, kuid nüüd suunatakse suurem hulk toetusi ehitussektorisse, mille tõttu ei jagu enam töötajaid.

"Meil endal ei ole piisavalt tööjõudu ning seega tuleb ehitussektoris sisse tuua palju välistööjõudu. Samal ajal ettevõtete jaoks see tõstab tööjõu hindu ning tootjatele on tegemist keerulise olukorraga, kuna peame kõik ressursid suunama tootmisse ning seda mitmekordistada. See võib majandusele olla ohtlik ning tõsta palgad kunstlikult kõrgele tasemele," ütles ta.

Pacevicsi hinnangul tuleb arvestada ka Venemaa turuga, kuna Balti riikide jaoks on tegemist siiski suure ekspordituruga. "See, mis Venemaa teeb, paneb mind muretsema, aga me peame leidma viise, kuidas seda turgu enda jaoks ära kasutada."

Tagasi üles