/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/03/11/5149193t1h0a57.jpg)
Otepää Linnamäe ajaloo selts korraldab täna, 9. veebruaril ajaloopäeva, millega meenutatakse 800 aasta möödumist Otepää lahingust. Päeva tähistatakse Otepää linnamäel ja Ugandi konverentsisaalis.
Otepää tähistab lahingu aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloopäeval räägib Otepää lahingust ajaloolane Ain Mäesalu ja Otepää linnuse rollist Eesti-Vene suhetes Tartu ülikooli professor Anti Selart.
«Otepää on märgilise tähendusega koht olnud läbi aegade, nii muistse vabadusvõitluse ajal kui lähiajaloos,» sõnas Otepää vallavanem Kalev Laul. «On hea meel tõdeda, et ajaloohuvi on siinkandis suur ning saame ajaloopäeval taaselustada selle tähtsa sündmuse.»
2017. aasta veebruaris möödub 800 aastat Otepää lahingust, mis kestis pea kolm nädalat ja kus osales ligikaudu 25 000 vene, saksa, eesti, läti ja liivi sõdalast.
Otepää lahingus alistus linnust kaitsnud ugalaste, Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu ning neile alluvate latgalite ja liivlaste vägi 17päevase piiramise järel Novgorodi, Pihkva, saarlaste, harjulaste ja sakalaste liitlasväele.
Sõlmitud rahulepinguga pidid piiskopi ja ordu väed Ugandist lahkuma, küsimärgi alla sattusid ka nende teised senised vallutused Eestimaal. Alates Otepää lahingust hakkasid Novgorod ja Pihkva ning eestlased ordu ja piiskopi vastases võitluses koostööd tegema.
Otepää lahingu kaotust on nimetatud sakslaste suurimaks lüüasaamiseks muistses vabadusvõitluses. Lahing oli väga ainukordne ja tema mõju erakordselt laialdane ning oluline.