Koorküla koopad kui iidne pelgupaik

Koorküla koobaste ainsana säilinud ümmargune saal on ligi 6,5 meetrit lai ja 3,5 meetrit kõrge ning majutab selle ühtlase temperatuuri tõttu niihästi nahkhiiri, sääski kui ka kastepiiskades ööliblikaid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Koorküla vaieldamatult tuntuim turismimagnet on külaga sama nime kandev koobastik. Kuigi vanarahva legendide järgi elanud seal tondid, on selle praegused asukad paar talvituvat nahkhiirt ja kümned tuhanded sääsed.

Rahvamajast kiviviske kaugusel orunõlvas asuvate koobaste tekkeaega ei tea keegi täpselt öelda. Küll arvatakse, et käigud, mis algselt allikavesi liivakivisse uuristanud oli, said laiemaks raiutud, kui inimesed nendes sõdade ja tormide eest pelgupaika otsisid.

Koorküla valitsenud mõisnike ajal olevat aga koopakäigud olnud dekoreeritud ja sisustatud selleks, et selle suuremas saalis einet võtta. Ilmselt sellest ajast pärineb ka muinasjutu masti legend, et koopad olevat rajanud üks mõisnikest, et seal võõrustada Venemaa keisrinnat Katariina II.