Päästjad on tänavu Valgamaale paigaldanud üle poolesaja anduri

Päästjad koputasid ustele Eesti eri paigus. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Veebruari esimesel seitsmel päeval käisid päästjad, nii kutselised kui vabatahtlikud, kõige suurema nõustamisvajadusega kodudes. Nõustati seekord elektrita kodusid, korduvkülastuse vajadusega kodusid, sotsiaalpindu ja toimetulekutoetuste saajaid.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik ütles, et suitsuandureid on selle aasta kodunõustamiste käigus päästjad paigaldatud kokku 52 Valgamaa kodusse. "Viimasel aktiivsemal kodukülastuste perioodil 1.–5. veebruarini paigaldati andureid 18 kodusse. 2017. aastal on Valgamaal külastatud kokku 186 kodu, 1.- 5. veebruarini käidi 55 kodus."

Valgamaa päästepiirkonna juhataja Alar Roobi sõnul on kahetsusväärne, et 2009. aastast kohustuslik suitsuandur tänini paljudes külastatud kodudes puudus või ei olnud tulekahju hoiatusseade mingil põhjusel töökorras. "Teisalt näitab see, et tõenäoliselt õnnestus välja valida just need kodud, kus meie päästjate nõu ja abi kõige rohkem vajati.«

See oli päästeametil juba teine kodunõustamise aktsioon sel aastal, esimene oli jaanuaris külmalaine ajal. Päästeameti statistika kohaselt hukkubki tules rohkem inimesi just külmal ajal ning kuu alguses.

»Proovimegi kodukülastusi teha nüüd teisiti, fokuseerida neid rohkem, mis muu hulgas tähendab paremat ajastust. Nii rihime kodunõustamised kindlale ajaperioodile nagu näiteks külmaperioodile ja kuu algusse, et lühikese aja jooksul suure ressursiga haarata nii palju kodusid kui võimalik,« selgitas päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Ühtekokku nõustati 1408 kodu, neist 516 oli Lõuna päästekeskuse tööpiirkonnas.

Endiselt tuvastati kõikides regioonides kodusid, kus puudus suitsuandur (396 kodus), Lõuna-Eestis lausa 42 protsendil nõustatud kodudest. Samuti on jätkuvalt kõige suuremad puudused küttekollete halb seis, probleemid elektrijuhtmete ja –süsteemidega ning korstnapühkija akti puudumine.

»Päästeamet võib sattuda igasse Eesti koju. Ühest küljest on tähtis, et fokuseerime oma ennetustööd väga täpselt ja oleme sihtrühma juures. Teisalt nõustab Päästeamet kõiki elanikkonnagruppe ning tahame olla nähtavad," sõnas Suurkivi.

Ohuolukorra ennetus on iga inimese kõige parem päästja. Vaatamata päästeameti pingutustele ning kodukülastustele on tänavu tules hukkunud viis inimest, mida on aga üle kahe korra vähem kui mullu samal ajal, kui tules oli hukkunud 12 inimest. 2015. aasta samal perioodil hukkus tules üheksa inimest.

Päästjad jätkavad elanike tuleohutusalase nõustamisega kogu aasta vältel ning neid võib igaüks endale või naabrile tellida päästeala infotelefoni 1524 kaudu.