Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Laste ujumisoskus jätab soovida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eeva Nugis
Copy
Ohutuspäev Pühajärvel 2014. aastal, kus nii vee- kui liiklusohutuse alal panid end esmaabi osutamises proovile ligi 170 Lõuna-Eesti koolinoort.
Ohutuspäev Pühajärvel 2014. aastal, kus nii vee- kui liiklusohutuse alal panid end esmaabi osutamises proovile ligi 170 Lõuna-Eesti koolinoort. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kultuuriministeerium tegi 16 veebruaril valitsuskabinetile ettepaneku tõsta ujumise algõpetuse taset ja uuendada metoodikat  - koalitsioon on ujumisõppe rahastamise suurendamiseks aastas arvestanud täiendavalt üks miljon eurot alates 2018. aastast.

2015. aastal korraldatud uuringu kohaselt ei ole praegu põhikooli riiklikus õppekavas kirjeldatud ujumise algõpetuse taotletavad tulemused laste ujuma õpetamiseks piisavad. Algõpetuse kättesaadavus on riigis ebaühtlane, puudub ühtne metoodika, õpiväljundid ja ujumisõpetust läbiviivate õpetajate kvalifikatsiooni kirjeldus.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul toetab ettepanek mitme ministeeriumi tegevuse eesmärki, sest ujumise algõpetusel on tugev seos nii uppumissurmade ennetamise kui ka liikumisharrastuse ja rahvatervisega laiemalt. „Kultuuriministeerium soovib tagada kvaliteetse tasuta ujumisõppe kõigile lastele, sõltumata nende vanemate sissetulekust ja elukohast. Algkoolis omandatud oskus jääb noortele kogu eluks ning see aitab tulevikus vähendada õnnetussurmasid,“ rääkis Saar.

Minister täiendas, et ujumise algõpetuse taseme tõstmiseks on lisarahastus vajalik ujulate kasutamise, transpordi ja juhendajate täiendavaks toetamiseks ning koordineerimiskulude katmiseks. Uue õpiväljundi saavutamise kogukulu on 2 188 819 miljonit eurot aastas.

Alates 2005. aastast on kultuuriministeerium toetanud ujumise algõpet 230 082 euroga ning omavalitsused enam kui 500 000 euroga aastas. Uue metoodika kogukulu katmiseks tuleb puuduolev summa katta omavalitsuste eelarvest, milleks on hinnanguliselt 960 000 eurot aastas.

Eesti Ujumisliidu ja päästeameti 2015. aastal koostatud uue metoodilise õppematerjali järgi hinnatakse ujumisoskust kõrgeima õpiväljundi saavutamise kohaselt. See tähendab sügavasse vette hüppamist, 100 meetri rinnuli ujumist, sukeldumist, käega põhjast eseme toomist, paigal püsides puhkamist ja asendite vahetamist kolm minutit, seejärel 100 meetri selili ujumist ja veest väljumist. Selle saavutamine on võimalik, kui kohustuslike ujumise algõpetuse tundide arv tõuseb praeguselt keskmiselt läbiviidavalt 24 tunnilt 40 tunnini. Sealjuures on arvestatud, et ühel treeneril on rühmas korraga kuni 12 last.

Tagasi üles