Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Algatus peaks parandama Valgamaa inimeste keeleoskusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jaan Rapp
Copy
Paranema peaks ka paljude inimeste eesti keele oskus.
Paranema peaks ka paljude inimeste eesti keele oskus. Foto: arhiiv

Riigikeele ja võõrkeelte oskuse parandamiseks käivituvad peagi uued projektid, mis hõlmavad nii haridusasutuste koostööd kui kohalike omavalitsuste algatusi. Samuti luuakse mitmekülgseid ja paindlikke õppimisvõimalusi.

Sihtasutuse Innove korraldatud taotlusvoorust saab toetust kokku 16 keeleprojekti, millest üks puudutab ka Valgamaad.

Toetuse saajate hulgas on kaheksa haridusasutuste riigi- ja võõrkeeltealast koostööprojekti, millega parandatakse kuni 26aastaste noorte keeleoskust ning suurendatakse nende valmisolekut tööturul edukalt toime tulla.

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul plaanivad õppeasutused läbi viia kooliõpilaste keeleoskust arendavaid suvekoole ja noorte vahetusprojekte. «Näiteks korraldab Räpina aianduskool keelesilla Narva-Jõesuu ja Räpina vahel ning toetust saab ka ühe lasteaia algatus kasutada keeleõppes lasteraamatute abi.»

Lisaks toetatakse kaheksat kohalike omavalitsuste projekti, mille abil korraldada ebapiisava riigikeele oskusega elanikkonnale keeleõpet. Tavapäraste kursuste asemel pakutakse keeleõppeks ka muid viise, näiteks organiseeritakse keeleklubisid ja praktikavõimalusi.

«Enim on rahastatud taotlusi just Narva piirkonnast, sest seal on vajadus keeleõppe järele eriti suur. Narvas on üks sihtrühm ka taksojuhid, kelle keeleõpet plaanitakse parandada. Näiteks koostab kohalik keeleõppefirma taksojuhtidele eesti-vene vestmiku, samuti korraldatakse erinevaid situatsioonide läbimängimise treeninguid. Lisaks Narvale käivituvad keeleprojektid Paldiskis, Pärnus ja Valgas,» selgitab Parve.

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna peaeksperdi Pille Põikliku sõnul näitavad toetatavad projektid, et omavalitsused ja koolid on valmis keeleõpet korraldama ka loovalt ja paindlikult ning taotlusvooru avamisel soovitigi kõige enam leida ja laiendada paindlikke õppimisvõimalusi.

Märksõnad

Tagasi üles