Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
Tsirguliina rahvamajas tunnustus Tõlliste vald kolmapäeval Eesti Vabariigi 99. sünnipäevale pühendatud kontsertaktusel oma tublisid kodanikke.
/nginx/o/2017/02/22/6366657t1hbee2.jpg)
Kontserdil astusid laulu ja tantsuga üles nii Tsirguliina keskkooli õpilased kui valla taidlejad.
Tunnustatuid, keda aastapäeva kontsertaktusel Tsirguliina rahvamajas auväärne märk ootas, oli sel korral viis. Valla teenetemärgi andsid Tõlliste vallavanem Madis Gross ja vallavolikogu esimees Rein Randver üle Aini Oberstile. Lisaks said aumärgid põllumajandustootjad Jüri Koppel, Ats Käis, Virgo Mihkelsoo ja Tammo Parmas.
Oberst on uurinud sugupuusid ja välja andnud Tsirguliina ajalugu sisaldava 307leheküljelise raamatu "Tsirguliina ja Tõlliste küla XX sajandil". Tegusa ajaloouurijana on ta olnud ka Eesti Rahva Muuseumi kohalik korrespondent ja Eesti genealoogia seltsi Valga osakonna aktiivne liige.
Oberst hakkas juba enne küsimustele vastamist pikalt Tsirguliina ümbruse ajaloost pajatama. Ajaloohuvi on naisel enda sõnul sünnist saati. "Esimese sugupuu tegin ma 18aastaselt. Nüüd sain 80. Mul jäi meelde kõik, mis inimesed kõnelesid. Mul on nimede mälu hea, nägude mälu ei ole. Praegu uurin Paju. Seal oli vanasti lennuväli. Ja kui palju talusid, 25 talu hävitati selle pärast ära, et oli lennuväljale maad vaja. Aga Paju on halvem uurida, seal on samanimelisi talusid kolm tükki. Meie Tõlliste külas, kust ma pärit olen, ei ole ühtegi topeltnime."
Tunnustus on talle enda sõnul oluline."Aga loomulikult. See on ikka midagi, et ka minu tööd arvestatakse."
Varasemalt on naisel olnud mitmeid huvisid pillimängust tikkimiseni, kuid tänapäeval ta enda sõnul enam nendega tegeleda ei soovi. "Olen oma elus kaks inimest pannud laulmisega nutma. Aga praegu ei taha enam mitte midagi. Olen juba nii palju aega üksinda elanud, mees suri mul 2001. aasta jaanuaris. Mul on kuus kana, kaks parti, kaks koera, kolm kassi. Mul ei oleks neid vaja, aga sellepärast pean, et siis on mul tegevust. Muidu istu voodi ääre peal ja oota surma. Aga surm ei tule."
Kududa plaanib ta aga veel küll. "Kududa tahaks sel suvel koridori vaipa."
/nginx/o/2017/02/22/6366669t1h0a6f.jpg)
Kitse-Ado talu peremees Ats Käis kasvatab piimakarja, harib mitusadat hektarit põldu ja majandab metsa. Käisi sõnul on hea, et teda kui raske töö tegijat meeles peeti. "Olen 1989. aastast järjepidevust hoidnud. Vahepeal küll mõtled, et viskad labida nurka, ei taha enam, see käib üles-alla. Vahest on head ajad, on piimal hinda. Siis aga mõtled jälle, et mis sa ikka teed siin maal."
Raskusi on talu pidamise juures mehe sõnul omajagu ja et pension läheneb, plaanib ta tegevusi veidi koomale tõmmata. "Aeg hakkab otsa saama. Pension hakkab peale tulema, järgmisel aastal juba. Mul vähikasvatus veel ka, ei jõua kõigega tegeleda. Pean osa piimalehmi maha müüma."
Üks probleem on Käisi sõnul oskustega töömeeste leidmine. Kui neid pole, tuleb töö suuresti ise ära teha. Siiamaani on see ka õnnestunud, aga võtab nii palju aega, et isegi vabariigi aastapäeval tuleb tööd teha. "Labidamehi on. Aga kas sa neid masina peale paned. Ühe korraga lähed vaatad -- ei olegi põllu peal, juba paneb traktoriga poe poole. Ei ole oskustöölist, masinad töötavad juba kõik arvuti peal, aga targemad mehed on kõik juba kuskil paigas ja küsivad kõvemat palka."
Jüri Koppel, Virgo Mihkelsoo ja Tammo Parmas aktusele aumärki kätte saama ei saabunud.