Maavanem aastapäevaaktusel: esimesed märgid riigireformist on murettekitavad

Valga maavanem Margus Lepik aktusel Valga kultuurikeskuses. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valga maavanem Margus Lepik tunnustas pidupäevakõnes Valga kultuurikeskuses maakonna noorte ettevõtlikkust, ettevõtjate saavutusi ja paljude tublide inimeste tegemisi. Samas väljendas ta muret, et riik astub pikkade sammudega inimesest kaugemale.

Kallis Valgamaa elanik, armsad sõbrad Eestis ja laias maailmas

Oleme tähendusrikaste sündmuste lävepakul. Valgamaa, millele eluõiguse andis vabariigi valitsus 1920. aastal, tähistab tänavu 97. aastapäeva. Ajalooline Valga kreis, mis oli maakonna eelkäija, saab juulis 234. aasta vanuseks. Ühe aasta kaugusel on Eesti Vabariigi suur juubel ja maakonna omavalitsused tähistavad järgemööda veerandsaja möödumist taasiseseisvusest.

Kõik need aastad on põimik edust ja õnnestumistest, vahel ka raskustest ja läbikukkumistest ning nende äärmuste vahel tuleb meil kõigil osavalt žongleerida, et mitte sihti kaotada.

Tahan tänasel pidupäeval kõneleda Valgamaast. Maakonnast, mis on meie koduks ja eelkõige inimestest, kes oma tegevusega on loonud Valgamaa.

Head saalisviibijad,

alustan aga sellest, et hetkel on mul koos omavalitsuste liidu esimehega au võõrustada üht toredat ja tegusat seltskonda.

Esmajärjekorras noortest.

Maakonnas on palju noori, kes on ühel või teisel moel silma paistnud. Valgamaa aasta noore tiitli pälvisid Kristo Jesse ja Danvar Lendre. Rõõmsameelsed ja aktiivsed noormehed, kelle puhul tunnustati just nende vabatahtlikku panust maakonna ellu.

Kindlasti teate, et meil on maakonnas ka oma leiutajaküla väikesed kuulsused – Kirke Liis Kokamägi ja Kristi Aas, kelle leiutised said presidendilt auhinna. Kirke Liisi töö nimetuseks on «Sõrmejäljelugejaga jalgratas» ja Kristi võistlustöö «Suitsuvaba auto» annab lahenduse  autos suitsetamisele.

Öeldakse, et kaasaja noored oma nutitelefonist kaugemale ei näe ja enda ümber toimuvat ei märka. Vastupidi, meie hulgas on noori, kes on elusid päästnud ja hädasolijat aidanud.

Meenub päev, mil meile maavalitsusse anti teada Valga gümnaasiumi tüdrukust Janete Urbanist, kes koos sõbrannaga püüdsid kunstliku hingamisega aidata abivajajat. Paljud meist oleks julgenud ja osanud seda teha? Igatahes olen ma teie üle uhke. Täna, mõne hetke pärast kuulete veel laste kangelastegudest.

Minnes noortest hariduse juurde, siis julgelt tõdeda, et Valgamaa õpilased ei jää Eestis oma eakaaslastele milleski alla. Vabariiklikel olümpiaadidel on saadud kõrgeid kohti ning edukalt osaletakse erinevatel spordiüritustel ja kõikvõimalikes projektides.

Aga lisaks õppetööle on tähelepanuväärseid saavutusi ka teistes valdkondades.

Eesti parim koolikokk Leelo Reha valmistab maitsvaid hõrgutusi Valgamaal, Palupera põhikoolis. Otepäälane Markkus Alter saavutas esimese eestlasena suusaalade noorte MK-sarja etapivõidu,  Valga põhikooli õpilane Laura-Maria Kiiser valiti Eesti aasta spordivabatahtliku kategoorias kolme parima hulka.

Tuntud on ka ettevõtjad, lihatööstused, turismi- ja põllumajandussektor.

Maakonna aasta ettevõte tiitliga tunnustati UPM Kymmene Otepääd. Kui vahel tundub, et Valgamaale ei tule suuri investeeringuid, siis kogu Eesti eelmise aasta üks suuremaid erakapitali investeeringuid tuli just sellesse ettevõttesse.

2016. aasta oktoobris valiti booking.com tagasiside põhjal Eesti parimaks hotelliks GMP Clubhotel. Samuti kuulub Pühajärve restoran Eesti tipprestoranide hulka.

Just eile tuli teade, et Eesti  parimad lihaveisekarjakasvatajad tegutsevad Valgamaal, Silja ja Sulev Trahv Küüniniisu talust.

Praeguste ja tulevaste ettevõtjate tänuväärseks kasvulavaks on järjest populaarsust võitvad õpilasfirmad.

Head pidulised,

tublisid ja tunnustust väärivaid inimesi on palju. Meie keskel on Valgamaa aasta ema Liia Ruusmann, aasta isa Aare Hiob, Valgamaa aasta õpetaja Tiiu Hain.

On inimesi, kes on saanud mitmeid tunnustusi oma pühendumise eest.

Koos omavalitsuste liiduga oleme maakonna kõrgemaid autasusid: vapi- ja teenetemärke andnud 30 tublile valgamaalasele ning see nimekiri täieneb ka täna.

Samuti esitab maavalitsus igal aastal vabariiklikele konkurssidele nominente Valgamaalt ning tunnustavate osakaal on märkimisväärne. Sellel aastal andis president Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi Aina Päärole, kes on 36 aastat vedanud Eesti Punase Risti Seltsi tööd Valgamaal.

Need on vaid vähesed nimed ja tiitlid silmapaistvatest ning tublidest inimestest.

On selge, et siin elavad inimesed, kellel on suured ideed ja ka suur süda. Just teie olete need, kes tõestavad, et elu niinimetatud ääremaal ei ole ürgajast, kus kõik kivikirved käes saaklooma jahtisid ja lõkke valgusel tantsides viimasele au avaldasid, vaid et elu Valgamaal on võimalik ning toimiv.

Üheskoos või eraldi korraldate traditsioonilisi spordi- ja/või kultuuriüritusi. Kes siis ei teaks Tõrva Loitsu, Retrobesti või heategevuslikku piirilaata. On tore, et üha rohkem saabub maakonda nii staare kui külalisi Eestist ja teistest riikidest. Kindlasti polnud Valka kerge tuua ülipopulaarset tantsumuusikabändi SEREBRO ega spordikuulsusi nii Ironman Triatlonile kui ratta- ja jooksumaratonidele.

Üleskutse teha Eestimaa sajandaks juubeliks korda kõnetab ka Valgamaad.

Ellu on kutsutud erinevaid projekte nii omavalitsuste, riigiasutuste kui kodanikeühenduste eestvedamisel. Näiteks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse abil Tõrva, Valga ja Otepää linnasüdamete korrastamine vabariigi juubeliks.

Oleme kolme piirkonda sidunud ühiste traditsioonide ja ettevõtmistega. Nimetagem maakonna tantsu- ja laulupidu, mitmeid ühiseid hariduse, kultuuri ja spordiüritusi. Just nüüd, kui tundub, et sammume ühte jalga, ootavad ees suured muutused.

Haldus- ja riigireformi lastehaigused on meil juba minevikus läbi põetud. Ma ei ole reformide vastu. Usun, et omavalitsuste ühinemine Valgamaal toob kaasa ka uue hingamise.

Küll on aga esimesed märgid riigireformist murettekitavad. Ministeeriumid jagavad oma asutusi erinevateks regioonideks ja elaniku jaoks selline sasipundar kasu ei too. Ka mina riigi esindajana maakonnas, ei saa tihti aru, millisesse regiooni üks või teine asutus kuulub.

Minu suurimaks mureks ongi see, et riik astub pikkade sammudega inimesest kaugemale. Kohati tundub selline riigikorraldus justkui deja vu.

Oleme ju ajaloos läbi elanud erinevaid muudatusi koos riigistamise, kihelkondade ja rajoonide tekke ning kadumisega.

Täna on meie eest juba otsustatud, et Valgamaa riikliku administratiivüksusena ei jätka.

Aga, kas suudame maakonna tasandil märgata ja tunnustada oma inimesi ka tulevikus, kui hetkel on meie elus liiga palju määramatust? Mitu ühist pidu saame pidada aasta pärast, kui maakonnad on kaotamas oma praegust rolli?

Ootame suuri sündmusi, tahame neid tähistada, aga peame tõdema, et ei tea kuidas ja kellega seda tulevikus teeme.

Head sõbrad,

eelmisel aastal rääkisin teile Valgamaa väärtustest. Ega aastaga suurt midagi muutunud ei ole. Oli sündmuseid ja otsuseid, mida väga oodati. Samas puutusime kokku muutustega, mida kardeti ja mille vastu võideldi. Tean, et nende aastate jooksul on olnud nii head kui halba. Kuid seda, kas oleme õnnestunud omavalitsuse või maakonnana ei saa hinnata pingeridade ega statistika järgi. Ainult meie ise saame öelda, kas oleme siin õnnelikud, kas siin on hea elada või mitte. Seda hoolikamalt tuleb meil suhtuda oma identiteedi ja kultuuri taastootmisse.

Loodan, et olenemata poliitilistest vaadetest või usust, seisame alati oma maakonna ja inimeste eest. Teeme selgeks teemad, mis meid muretsema panevad ja võitleme, et need üheskoos ületada.

Vead, mis ajaloos on tehtud – nendest tuleb õppida. Meie majanduslik ja kultuuriline edu on järjest tihenev koostöös nii maakondlikul kui üle-eestilisel tasandil.

Kõige selle valguses meenus mulle ühel koolitusel öeldu, et muutuste elluviimisel alustage sellest, mis on väärt hoidmist, ja võtke see tulevikku kaasa.

Seetõttu soovin eeloleva riigi sünnipäeva ja maakondlike ürituste eel, et oleksime aktiivsemad, täis pealehakkamist ja jõudu osalemaks ühiskondlikus elus ning erinevates kodanikeühiskonna ettevõtmistes. Pange oma toetav õlg alla siinsele arengule ja olge julgemad oma seisukohtade ning ideede kaitsmisel. Seda kõike on vaja meie armsale Valgamaale ja Eesti riigile, sest vaid nii saame kaasa aidata positiivsete muudatuste ning arengute tekkimisele igal pool Eestis.

Tänan teid kõiki – igaüht eraldi ja üheskoos – selle eest, et olete olnud headeks partneriteks sellel teel. Loodan, et saadate Valgamaad ka edaspidi, olles sellele veelgi lähemal ja jätkates maakondlikke traditsioone.

Kaunist saabuvat Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva.

Elagu Valgamaa, elagu Eesti!