Nõrk jää nõuab elusid

Jääolud halvenevad praegu iga päevaga. Foto on illustratiivne. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Eelmisel aastal uppus Eestis kokku 46 inimest, neist 7 jääl kalastades. Kui suvel uppus 10 inimest, siis kevadperioodil 20. Lõuna-Eestis uppus möödunud aasta novembris läbi jää vajunud kalamees Põlvamaal Meelva järvel ja detsembri alguses uppus jääst läbi kukkunud kalamees Viljandimaal Kõpu jõel.

Selle aasta alguses leiti jääst läbi vajunud uppunu Viljandimaal Kaarli külas, keda tuli saagide abil järvejääst välja lõigata. Veebruaris leiti Jõgeva maakonnas Pala vallas Ranna küla lähedal Peipsi järvest jääaugust hommikul kalale läinud meesterahva surnukeha.

Kalameestele on äärmiselt oluline teada, mida turvalisuse tagamiseks jääle kaasa võtta ja kuidas õigesti käituda, kui on juhtunud õnnetus. Enne jääle minemist tasub olla kindel, et kõva külm on püsinud vähemalt nädalapäevad ja veenduda jää paksuses, rõhutas Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.

Loe nõuandeid, mida tuleks jääle kaasa võtta ja mida ennetavalt teha, et võimalikust õnnetusest eluga pääseda:

• Kaela riputatavad jäänaasklid on asendamatud abivahendid jääaugust väljaronimisel.
• Vile või helisignaali vahendiga saad ennast hätta jäädes kuuldavaks teha.
• Vastupidav ja piisava pikkusega päästenöör pane seljakoti küljetaskusse ja ühenda üks ots seljakoti külge. Läbi jää vajudes saad heita nööri enda abistajale.
• Seljakotis tasub hoida veekindlatesse kilekottidesse pakitud vahetusriideid. Kott aitab jääst läbi vajumisel püsida ka veepinnal.
• Ära kanna kummikuid. Vette kukkudes ei saa neid jalast ära ja siis on raske jääaugust välja ronida.
• Hoia veekindlas kotis laetud mobiiltelefoni, millega abi kutsuda.
• Koos kaaslastega minna on lõbusam ja ka ohutum, kuivõrd esimene abistaja on lähemal. Mitmekesi jääl liikudes hoia eespool minejaga distantsi.

Talvisel ajal juhtuvate veeõnnetuste tagajärgi raskendab vee madal temperatuur. Jääkülma vette kukkunud inimest tabab kiire alajahtumine, mis muudab ta tegutsemisvõimetuks. Ka tugevamal mehel on pääsemiseks aega maksimaalselt 15 minutit.

Mida teha, kui juhtub õnnetus:

• Nähes uppujat helista kohe hädaabinumbril 112 ja teata, kus oled ja mis on juhtunud.
• Iseseisvalt abi andma asudes lähene inimesele mööda tema jälgi. Viimased 10 meetrit liigu roomates ja oma keharaskuse hajutamiseks kasuta abivahendeid (suusad, kelk, kepp jms). Enda ja jääaugu serva vahele peab jätma umbes mehepikkuse vahemaa, kuhu tõmmata abivajaja. Hättasattunule tuleb ulatada «käepikendus» – jope, nöör, kepp, suusk vms.
• Tõmmanud kannatanu jääle, tuleb kuni kindla pinnani või tugevale jääle jõudmiseni tema ja enda vahele jätta inimesepikkune turvatsoon, sest muidu võib jää kahe inimese raskuse all uuesti murduda.
• Ise läbi jää vajumisel säilita rahu ja hüüa kõva häälega appi või puhu vilet.
• Veest väljaronimiseks pööra end näoga tuldud suunda. Toeta käelabad, -randmed ja küünarnukid õlgade laiuselt jääle, seejärel tõsta oma jalad võimalikult veepinnale ning keharaskust jääle toetades ja jalgadega ujumisliigutusi tehes liiguta ennast jää peale tagasi.
• Jääl olles rulli ennast tuldud teed tagasi kalda poole.
• Võimalusel vaheta märjad riided kiiresti kuivade vastu ja otsi sooja.

Ka paksul jääl liikudes on uppumisohu vältimiseks kasulik arvestada, et voolavas veekogus on jää alati õhem kui kinnises veekogus. Samuti on jää õhem suubumis- ja allikakohtades, sildade juures ning kõrkjate ümbruses.