/nginx/o/2010/03/10/329727t1h5446.jpg)
Tartu maakohus jättis eilsete kohtumäärustega rahuldamata nii endise Valga maavanema Georg Trašanovi taotluse karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks kui ka ASi GoBus juhatuse liikme Kalle Muru taotluse karistuse asendamiseks.
Kohus jättis Trašanovi ja Muru taotluse rahuldamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trašanovi ja Muru suhtes tehtud kohtuotsus jõustus selle aasta 14. veebruaril.
Trašanov esitas esitas 22. veebruaril taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks ja Muru samal kuupäeval taotluse vangistuse asendamiseks elektroonilise valvega.
Trašanov põhistas oma taotlust asjaoluga, et ta on pöördunud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poole ning ta on seisukohal, et tema suhtes esinevad alused vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks, kuni lahendatakse tema esitatud taotlused õigusaktide põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.
Kohus teavitas Trašanovi taotlusest ka prokuröri, kes leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri hinnangul pole avalduses välja toodud ühtegi kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud kohtuotsuse täitmisele pööramise edasilükkamise alust.
Kohus järeldas esitatud avalduse sisust, et süüdimõistetu on vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise alusena ilmselt silmas pidanud kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi lõiget, mille kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra.
Seda saab kohaldada, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnale.
Kohus nõustus prokuröri seisukohaga, et süüdimõistetu pöördumine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poole ei ole alus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamisele. Kohus leidis, et olukorras, kus seaduses ettenähtud kaebevõimalused konkreetse kohtulahendi peale on ammendunud, ei anna selline süüdimõistetu tegevus alust viivitada kohtuotsuse täitmisega.
Kohus märkis ka, et Eesti Vabariigis on seadusandja kehtestanud normid ka selleks puhuks, kui isiku vangistuses viibimine peaks tagantjärgi osutuma ebaseaduslikuks.
Muru põhistas oma taotlust asjaoluga, et 2010. aasta juunis muudeti Eesti vabariigis kehtinud karistusseadustikku, mida täiendati paragrahviga 69-1, milles on ette nähtud võimalus reaalse vangistuse asendamiseks elektroonilise valvega.
Seaduse kohaselt võib kohus asendada kuni kuuekuulise reaalse vangistuse elektroonilise valvega. Sama pikk vangistus on mõistetud ka Murule. Süüdimõistetu leidis, et kohus võiks tema suhtes kohaldada eelmise aasta suvel vastu võetud seadusemuudatust.
Kohus teavitas Muru taotlusest ka prokuröri, kes leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata ning Muru on valesti tõlgendanud karistusseadustiku § 69-1 sätet.
Kohus nõustus prokuröri seisukohaga, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele karistusseadustiku §-s 69-1 (vangistuse asendamine elektroonilise valvega) sätestatu. Murule ei ole mõistetud kuuekuulist vangistust, vaid kolm aastat vangistust, mille kandmisest on ta osaliselt vabastatud.
Seadusandja mõte ei ole olnud kohaldada samaaegselt karistusseadustiku § 73 (karistusest tingimisi vabastamine) või 74 (karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile) sätteid ja § 69-1 sätteid.
Karistuse asendamise alus ei saa olla ka avalduses kirjeldatud asjaolud, mis puudutavad süüdimõistetu töötamist ja tema perekondlikku olukorda.
Eilsed kohtumäärused on vaidlustatavad 10 päeva jooksul nende teadasaamisest.