Kuuse-taadi ilmajutt: Kevad otsib õiget nägu

Kuldnokkade kevadet kuulutavat laulu võib peagi nautida ka nautida Valgamaal. Põhjust ilusa ilma üle rõõmustada peaks neil tänavu olema. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Selja taga on kõrge temperatuuri poolest erakordne talv, soe tõotab tulla kogu aasta.

Õhuvoolud valivad oma suundi just kalendrikevade eel. Ikka kokkuleppeliselt, et mitte liiga teha loodusele, inimestele ega teistele elusolenditele, kellest igaühel oma soovid ja nägemused ning ka kavatsused elu edasi viia.

Tali näib jõudvat lõppjärku. Üle Euroopa tõusevad temperatuurid juba 5–10 kraadi kaupa. Näiteks Berliinis lubavad ilmajaamad pikaaegsete nullkraadilähedaste temperatuuride asemel juba 12 kraadi sooja ja soojafrondi meie poole liikumist. Kuigi paljud ilmatargad ja -portaalid lubasid pikka külma talve, on see siiani saabumata ja ilmselt ei jõuagi kohale. Aga ka kevad ei pruugi saabuda kohe.

Mida õhuvoolude seisund näitab? Märtsis ja pooles aprillis võib jätkuda senine õhuvoolude liikumine, mille tulemusena püsis ligemale kolm kuud üsna pehme ilm, ei tulnud pikki külmaperioode: vaid üks kolmepäevane ja üks nädalane.

Tavatud ööd

Suurüllatusena olid alates kalendritalve algusest 1. märtsini meie ööd erakordselt soojad, Tervelt 42 ööl oli temperatuur null kraadi või kõrgem. Seda lisaks napile lumikattele või hoopis selle puudumisele. Kui isegi talvised ööd olid nii soojad, mis saab järgnevatest kevad- ja suveöödest?

Ilmastiku vallas valitsevad teatud seaduspärasused. Umbes samasugune ilm püsib meie aladel kas 5,5; 11; 22 või 44 päeva. 15. novembril alanud sulailmast jõuludeni sai 42päevane periood läbi. Julgesin arvata, et enne veebruari keskpaika ilm ei muutu. Tegelikult sai uus püsiva ilma periood täis siiski varem, 6. veebruaril, kestes samas lausa 84 päeva.

Nii pikka enam-vähem samasuguse ilmaga perioodi allakirjutanu oma 84 eluaasta vältel pole märganud ega kohanud ja sellist pole vist mitte ka olemas olnud. Selle otsa saabus viie ja poole päevane külmem periood. Täiesti seaduspäraselt allakirjutanu tähelepanekute kohaselt.

Teine tähelepanek väärib ka äramärkimist. Sooja talve tagasid meile õhuvoolud Atlandi troopilistelt laiustelt Aafrika läänerannikust veidi eemal. Need viisid kaugele põhja sooja õhu kuni Islandini, Gröönimaani ja Norra põhjaraannikuni, kus nad panid aluse ümber Skandinaaviamaade pöörlevatele ja tihti suunda muutvatele õhufrontidele, lõigates ära arktilise külma saabumise meie aladele.

Külm õhk suundus hoopis lõunasse

Kirdest pääses küll ka külmem õhk ajuti läbi, kuid suundus pigem lõunasse – mitte meile. Kui see põhjamaadeülene õhuliikumine veel otse lõunast toetust saab, võib meil päris soojaks minna juba märtsi keskpaigas. Kui Aafrika soojus jälle lääne poole Põhjamerele tõmbub, jätkub ikka soojapoolne ilm, aga üldiselt aeglasema temperatuuritõusuga. Oma öö teeb päike: päev on pikem.

Märtsi esimesel poolel on oodata pilvealust ilma. Päikest näitab vähe. Päevased temperatuurid ulatuvad 5–8 kraadini. Olulist sadu ei ole oodata, öösiti püsib temperatuur null kraadi ringis.

Kuu keskpaigas ilm muutub päikselisemaks. Päevasooja on juba üle kümne kraadi, kevadisel pööripäeval ehk koguni 15 kraadi. Kuu lõpupoole võib mõnel päeval sadada isegi lund, mis küll kohe sulab.

Tõeline kevad algab aprilli teisel kümnendil. Siis võib sooja tulla juba kuni 20 kraadi ja mai alguses läheb päris soojaks suveks.

Eestis tuleb soe, kuiv, väheste sademetega suvi. Rahulik, päikesepaistelisem kui mullune. Tervenisti soe aasta ootab ees.