/nginx/o/2017/03/03/6403471t1ha9bf.jpg)
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) lisas Eesti riikide hulka, kus leetritesse ja punetistesse haigestumine on elimineeritud, andis teada terviseamet. See tähendab, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal.
Eestis ei ole 2014–2016. aastal esinenud ühtegi leetrite ja punetiste kohalikku haigusjuhtu. Leetrite viirusi on Eestisse sel ajavahemikul küll sisse toonud kuuel juhul muudes maades nakatunud inimesed, kuid kiire avastamise, teavitamise ja haiglaravi tulemusena ei ole need juhud põhjustanud riigisisest levikut.
WHO on seadnud eesmärgiks elimineerida leetrid ja punetised kogu Euroopas. 2016. a alguseks oli WHO Euroopa regiooni 53 liikmesriigist leetrid elimineeritud 37 ja punetised 35 liikmesriigis. Ainult 21 liikmesriigis ei ole viimase kolme aasta jooksul esinenud ei kohalikke leetrite ega punetiste juhte.
Maailm tervikuna on leetrite ja punetiste elimineerimisest veel kaugel. Näiteks vallandus 2013. aastal punetiste epideemia Jaapanis. 2016. aastal esines leetrite ja punetiste epideemiaid või puhanguid Rumeenias, Šveitsis, USA California osariigis ja Lõuna-Sudaanis.
Sissetoodud haigusjuhtudest vallandunud puhanguid on esinenud paljudes maades. Kõik need leetrite ja punetiste epideemiad ja puhangud on tekkinud samal põhjusel – viirused leidsid üles nende haiguste vastu vaktsineerimata lapsed või täiskasvanud.
Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava raames leetrite, punetiste, mumpsi liitvaktsiini kahe annusega ühe ja 13aasta vanuses. WHO tegi viite, et Eesti laste leetrite ja punetiste vastu vaktsineerimisega hõlmatus on viimase kolme aasta jooksul jäänud alla vajaliku 95 protsendi taseme kahe aastaste laste hulgas, kus see on 93 protsendi piires ning 14 aasta vanuste seas, kus vaktsineeritute protsent oli 2016 aastal vaid 91,5.
Laste mittepiisava vaktsineerimisega hõlmatuse tagajärjeks on see, et 2016. aastal oli Eestis 7481 leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimata last vanuses 2–14 aastat.
Lisaks vaktsineerimata lastele võivad nakatuda neid haigusi mittepõdenud ja immuunsust mitteomavad täiskasvanud. Seega on oluline, et enda vaktsineerimise vajadusele mõtleksid nii vaktsineerimata laste vanemad, lasteasutuste töötajad kui lastega kokku puutuvad tervishoiutöötajad.
Vaktsineerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu on soovitatav seni vaktsineerimata rasedust planeerivatele naistele laste kaasasündinud punetiste ennetamiseks. Juba alanud raseduse ajal on leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimine vastunäidustatud.
Kaitse uuendamisele või selle saamisele võiks mõelda ka inimesed, kes reisivad palju ja külastavad sageli riike, kus leetrite levikut ei ole suudetud veel peatada.