Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Kiri: Helme valla poolt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helme, Hummuli ja Põdrala valla ning Tõrva linna ühinemisel moodustuva valla keskuseks saab Tõrva linn ja nimeks Tõrva vald.
Helme, Hummuli ja Põdrala valla ning Tõrva linna ühinemisel moodustuva valla keskuseks saab Tõrva linn ja nimeks Tõrva vald. Foto: Valgamaalane

Esimese Eesti ajal oli Eestis 11 maakonda ja ligi 400 valda. Kihelkondi oli 106 või 107. Enne Teist maailmasõda jäi valdu 248. Helme kihelkonnas oli 11 valda: Helme, Holdre, Hummuli, Jõgeveste, Koorküla, Kärstna, Leebiku, Lõve, Patküla, Riidaja ja Taagepera. Helme kihelkond on põline Sakalamaa osa, mis kuulus Viljandi maakonda.

1920. aastal moodustati Valga maakond. Kärstna ja Riidaja jäid Viljandimaale, ülejäänu Valgamaale. Reformiga liideti valdu nii, et jäid Helme, Hummuli, Põdrala (uus nimi, sinna kuulusid Leebiku, osa Lõvest, Pikasilla ja Viljandimaalt toodud Riidaja) ja Vaoküla (Taagepera endine nimi). Ainult Kärstna jäi Viljandimaale.

Vene okupatsiooni ajal kaotati nimetused «vald» ja «maakond» ning asemele võeti külanõukogud ja rajoonid. Ka piire muudeti kõvasti. Alguses oli Eestis 39 rajooni. Hiljem hakati rajoone liitma. Lõpuks jäi 15 rajooni. Vahepeal liideti Vaoküla Helme külanõukoguga.

Märksõnad

Tagasi üles