Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Valga rahvas rääkis linna tulevasest ilmest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Teisipäeva õhtul tegid Valga linnaarhitekt Jiri Tintera ja linnapea Kalev Härk linnarahvale uut üldplaneeringut tutvustava ettekande, mille järel rahval oli võimalus küsimusi esitada ja arvamust avaldada.

Raekoja saali oli kogunenud Valga avalike arutelude kohta üsna suur hulk inimesi. Valga linnaarhitekt Jiri Tintera rääkis, et linna üldplaneering määrab suures osas, milline saab olema linna keskkond selle elanikele tulevikus ning seega pole tegemist lihtsalt abstraktse dokumendiga. Näiteks praegust olukorda, kus suur osa linna territooriumist seisab tühjana, võib lugeda minevikus tehtud planeerimise veaks. Tintera tutvustas kolme üldplaneeringu stsenaariumi, millest linnavolikogu valib lõpuks elluviimiseks ühe, kuid soovib seejuures arvesse võtta ka elanike arvamust.

Esimene, kasvu stsenaarium näeb ette, et jätkuvad tegevused praeguse üldplaneeringu järgi. Praegu kehtiv üldplaneering on pärit aastast 2007 ning kavandab linna ümber uusi elamu- ja tootmispiirkondi. Eramute ehitamiseks on reserveeritud ligi 90 hektarit. Samas on linnaruumis veel hinnanguliselt 17 protsenti elamumaa sihtotstarbega krundid, mis on tühjad, kasutusest väljalangenud või alakasutatud. Esimese stsenaariumi järgi on kõik need krundid hoonestatud ja kasutusele võetud. Selleks peaks Valgas aastal 2030 elama vähemalt 15 000 inimest. Kui käituda selle stsenaariumi järgi, peab olema plaan, kuidas leida juurde 2500 puuduvat inimest. Kui see ei õnnestu, siis need negatiivsed nähtused, mida linlased praegu kogevad, näiteks lagunevad hooned linna südames, alakasutatud ja osaliselt halvas seisus kõnni- ja sõiduteed ning madal kinnisvara hind, linna hinnangul süvenevad.

Tagasi üles