Miks ilmuvad maastikule valgest kilest ruudukesed?

Sellised ruudukujulised markeeringud ilmuvad paljudesse kohtadesse. Foto: Maa-amet

Maa-amet alustas käesoleval nädalal aeropildistamise ettevalmistustöödega, asudes Eesti lõunapoolsel alal ja suuremates linnades maastikku märgistama valgete kilest ruudukestega. Märgised on vajalikud aerofotode edasisel töötlemisel, mistõttu palu amet neid mitte rikkuda ega paigalt nihutada.

Maa-amet asus 20. märtsist markeerima Eesti suuremaid linnu ja lõunapoolset ala aeropildistamise tarvis. Tänavu markeeritakse ja pildistatakse Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääv ala koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Kihnu saarega. Sellest läänepoolne osa pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne juba lehes puudega.

Lisaks pildistatakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmisel nimetatud joonest põhjapoole jäävaid linnu ja asulaid. Nendest markeeritakse Tallinn, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva ja Rakvere ning nende lähiümbrus.

Märgisteks on 60 × 60 sentimeetrised valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule, ja varustatud sildiga «Aeropildistuse maamärk». Markeerimine on vajalik aerotriangulatsiooniks. See tähendab, et märgis jääb pildile ja seda kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.

«Maastikule asetatud ruutudel  on tähtis roll selles, et kaardid ja ortofotod oleksid võimalikult täpsed, sest nende alusel tehakse mitmesuguseid kaalukaid otsuseid,» lisas maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Amet palub mõistvat suhtumist ja markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Markeeringud paigaldatakse maastikul kohtadesse, kus need ei tohiks maaomanike tegemisi häirida. Amet eemaldab märgised pärast aeropildistamise hooaja lõppemist ehk sügisest.

Eelmisel aastal pildistati uue aerokaameraga ADS100 Eesti põhjapoolne osa. Kui tänavu saab lennukilt pildistatud ka lõunaosa, on kogu Eesti kohta olemas uued 20–25 cm piksli suurusega pildid, sealjuures tiheasustusalade ortofotod valmistatakse veelgi parema kvaliteediga, kus piksli suurus on 10–16 sentimeetrit. Enne uue kaamera soetamist kulus kogu Eesti katmiseks neli aastat nüüdse kahe asemel.

Aerofotodest saadakse maapealse järeltöötlemise tulemusel ortofotod, millele on kõigil ligipääs maa-ameti kaardirakenduse abil.