/nginx/o/2016/02/05/5014007t1h0884.jpg)
/nginx/o/2016/02/22/5072609t1h6d68.jpg)
Mõne päeva eest ilmusid Facebooki pildid Karula kurvas seisus vallateedest. Pildi all küsimused: «Arvake ära, miks ei käi üheksal koolilapsel enam koolibuss? Miks ei tule enam prügiautot?»
Mülkaks sõidetud teed ei kanna koolibussi ega prügiautot (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grupis «Eesti metsa abiks» pildi postitanud inimese edasisest jutust selgus, et kohalikus kogukonnas peetakse teede olukorra peasüüdlaseks metsaveoautosid, mis lisaks niigi pehmele talvele kevadelgi oma raskete ratastega teedel põhjasid alt sõidavad. «Olen sõnatu – kuidas see raha ei haise? Kuidas vallavalitsuse sõrmed graanulimiljonärikaid edasi paitavad?»
Karula vallavanem Rain Ruusa tunnistas, et teede olukord vallas on sel kevadel tõepoolest jube, kuid kindla süüdlase poole ta näpuga näidata ei osanud. «Oleme rääkinud Valga Puu ja ühe kohaliku metsamajandaja Jaak Läätsega. Nemad kinnitavad, et ei ole seal viimasel ajal sõitnud, aga vestleme nende ja teiste ettevõtetega edasi.»
Prügiautod kinni jääda ei soovi
Vallajuhi sõnul kehtestasid nad juba kuu alguses kahele eriti kehvas seisus teele 7tonnise massipiirangu ning 14. märtsil lisati piirang veel neljale teele. «Aga eks nad olid juba enne seda ära sõidetud ja ega me kahjusid ei saa sisse nõuda aja eest, kui märki veel üleval polnud.» Samuti ei saavat nad trahvida tavasõidukeid või näiteks alla 7 tonni kaaluvaid traktoreid, mis Ruusa hinnangul samuti teid lõhuvad.
/nginx/o/2017/03/23/6481635t1h3eda.jpg)
Sellest, et osal piirkonna majapidamistest pole läbimatute teede tõttu juba ligi kuu aega prügiauto käinud, oli vallavanem teadlik, kuid mingit head lahendust pakkuda ei osanud. «Nad (Eesti Keskkonnateenused) keelduvad oma 20tonniste autodega nendele teedele sõitmast. Tuleb lihtsalt oodata, kuni teed tahenevad ja siis edasi mõelda, kas hööveldame või majandame kraave.»
Ruusa ise arvab, et tänavune teede olukord on mõjutatud mitme asjaolu kokkulangevusest. «Esiteks on kliima muutunud. Kui varem oli sulaperioodi paar nädalat, siis näiteks sel aastal on sula külmaga vaheldunud juba novembrist peale. Lisaks likvideeriti terve talv juulitormi põhjustatud metsamurdu, mis pani teedele olulise lisakoormuse. See kõik kokku ongi nad ära lõhkunud.»
Lüllemäe põhikooli direktor Jana Tiits kinnitas, et läbimatutest teedest on praegu mõjutatud üheksa koolilast ja üks töötaja, kes tulevad bussijuhi ja vanemate kokkuleppel hommikuti suuremate teedeni välja. Kõndima peavad nad ühes kohas umbes kilomeetri ja teises kohas 500 meetrit. «Koolibussid teede olukorra tõttu hilinenud ei ole.»
Metsaveoga peetakse pausi
Metsamajandusettevõtte OÜ Valga Puu metsatööde juhi Mihkel Matsini sõnul käib neil Karula piirkonnas tõepoolest metsa ülestöötamine, kuid materjali väljaveoga nad enam ei tegele. «Teedel on märgid üleval ja kui seal ringi sõidate, siis näete, et meie materjal on laoplatsidel – seda sealt praegu ära ei viida.»
Samuti kahtles mees, et mõni teine seal kandis metsandusega tegelev ettevõte oma raskeid masinaid pehmetele teedele lubaks. «Seal metsas käies pean maastikuautol kõik sillad sisse lülitama, et mitte kinni jääda. Kujutate nüüd ette, mida teeb metsaveoauto, mis kaalub 30 korda rohkem. Kuidas ta liigub seal? Vastus on, et ei liigugi.»
Matsinile teadaolevalt arvestavad kõik tema ametivennad oma töös ka teede ja elanikega. «Ma ei saa muidugi vastu vaielda, et äkki keegi on kusagil tee ära lõhkunud, aga siis tuleb faktidele toetuda, et kes, kus ja millal.»
Sama meelt oli Karula Mets OÜ omanik Jaak Lääts. «Väljavedamisega ei tegele seal keegi. Valga Puu vedas viimati siis, kui kõik veel külmunud oli ja neil peaks seal ainukesena rasketehnika olema.»
/nginx/o/2017/03/23/6481637t1h4cbc.jpg)
Kusjuures Läätse arvates ei lõhugi metsaveoautod teid, kui need just kinni ei jää või kõik ühte jälge ei sõida. «Mis lõhuvad, on sõiduautod ja džiibid – rattad neil on kitsad ja lõikavad kohe sügavale sisse.» Samuti sai mees aru prügiveoautode juhtidest – öeldes, et need jääksid mõnel teel kindlasti oma masinatega sisse.
Kiire raha lummuses
RMK Valgamaa metsaülema Risto Sepa sõnul väldivad nad alati kevadisel perioodil igasugust metsavedu, kuna neil on range kohustus igasugused kahjud teele otsekohe parandada. «Meil ei ole mõtet teed ära rikkuda ja siis seda kalli raha eest remontima hakata.»
Pigem nägi Sepp võimalike süüdlastena üksiküritajatest metsamajandajaid, kes pärit kaugemalt. «Kõige õrnem teema ongi nendega, kes saanud mingi kasvava metsatüki raieõiguse, tahavad sealt kiiresti ja iga hinnaga raha kätte saada ja tagasi sinna enam ei tulegi.»
Valgamaalase külaskäigul Karula ühe eriti kehvas seisus tee juurde tuli meile vastu üks anonüümseks jääda soovinud külamees, kes pidas kogu lugu parajaks hullumajaks. «Need teed lähevad iga aastaga järjest hullemaks. Vanasti oli kuidagi teistmoodi: tuli meeter lund ja kui see läks, siis korraga. Nüüd teda järjest sõtkutakse ja külmutatakse, kuni ongi selline... muda.»
Mees, kes ka ise olevat rekkasõidu ja metsaveoga tosin aastat tegelenud, tõdes äratundval pilgul ringi vaadates, et kui tema nooruspäevil oli sealne ümbrus metsaga kaetud, siis nüüdseks on kõik lagedaks raiutud.