Atria: seakasvatuse taastumiseks läheb vähemalt kolm aastat

Valga lihatööstuse juht Olle Horm Foto: Arhiiv/Valgamaalane

Atria Lihatööstuse juhatuse esimehe Olle Hormi hinnangul sigade arv tänavu Eestis ei kasva ja pigem praegune 30-protsendine importsealiha osakaal suureneb veelgi; sigade arvu taastumiseks läheb Hormi arvates vähemalt kolm aastat.

"Eestis on sigade arv põhimõtteliselt 2015. aastast alates kukkunud 380 000 pealt 280 000 peale, samas on lihatarbimine iga aastaga kasvanud. Kui aastal 2014. aastal kattis Eesti oma vajaduse sealihas ära, siis on tekkinud olukord, kus ligi 30 protsenti sealihast täna imporditakse," ütles Horm BNS-ile.

"Ega siin muud pole, loodame seda väga, et Eesti suudab taastada selle 370-380 000 siga, selleks on vaja eelkõige seakasvatajatel ja tööstustel koostööd teha ja riik on hetkel lubanud natuke seda toetada," ütles Horm. "Riik on sel aastal toetanud seakasvatajaid päris märkimisväärselt, see on läinud nüüd nii-öelda vanade haavade lappimiseks, seda, et sigade arv pöörduks kasvule tänavu kuskilt otsast ei paista. Praegusel hetkel import hetkel isegi veel kasvab."

Parimal juhul läheb seakasvatuse taastumiseks Hormi hinnangul ligi kolm aastat. "Vaja on julgust võtta ette suuremaid riske, see julgus ei teki enne, kui see kolmas tsoon sigade Aafrika katkuga on Eestist kadunud," ütles ta. "See on selgelt eksporti välistav näitaja." Hormi sõnul saavad siiski seakasvatajad, kes rasketest aegadest toibusid, praegu hästi hakkama.

"Lootus on selles, et saada sigade katk kontrolli alla ja need seakasvatajad, kes on suutnud oma rasked ajad üle elada, loodetavasti hakkavad oma mahte kasvatama. Meiegi ehitame oma farmi suuremaks ja kaasaegsemaks, aga see on väga pikk ja keeruline protsess. Tarbimine samal ajal jätkuvalt kasvab. Kui see nüüd taastub, siis peab taastuma kõrgemale tasemele, kui varem oli, sest tarbimine on juba eest ära läinud," ütles ta.

Kui sigade arv peaks lähiaastatel taastuma, siis saab Hormi hinnangul sealiha eksportida ka mujal maailmas suurematele tarnijatele. "Geograafiliselt oli Venemaa meile lähim välisturg, kuid praeguses poliitilises kliimas selle peale loota ei saa. Aga turgu on nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Ma kardan, et Eesti ettevõtetel hetkel see Hiina eksport on bürokraatlik ja poliitiliselt reguleeritud protsess, meie mahud ei ole nii suured, et Hiinat sihtida, aga on olemas Hongkong, Jaapan, Vietnam kaugematest turgudest, Rakvere nimetas siin hiljuti ka Uus-Meremaad. Võimalusi on," ütles ta.

"Kõige olulise asi on ikkagi praegune riigipoolne sõnum, et me toetame teid ja sigade katk on kontrolli all ning see annab ettevõtjatele laienemiseks lootust. Samas sellist sajaprotsendilist kindlust kellelgi ei ole. Üldiselt ollakse ikkagi küllaltki ettevaatlikud," ütles ta. "Riiklikult võiks ikkagi oluline olla, et Eesti end ise ära toidab," ütles ta.