Ajaloolised kaadrid: Otepää tähistab 81. sünnipäeva

Otepää 1926. aastal. Foto: Erakogu/Otepää vallavalitsus

Otepää sai linnaõigused 1. aprillil 1936. aastal Riigivanema Konstantin Pätsi dekreediga. Tänavu möödub sellest 81 aastat ning sünnipäeva tähistatakse kontserdiga.

1. aprillil Otepää Kultuurikeskuses toimuvad kontserdil esinevad TTÜ Akadeemiline Naiskoor, dirigentide Aivar Leštšinski ja Jana Perens juhatusel ning Tartu neidudekoor Kurekell (dirigent Vilve Maide).

Külas on ka Pihkva ja Novgorodi delegatsioonid ning muusikalise tervituse teeb Novgorodi folk-estraadi ansambel Malahit. Lisaks antakse pidupäeval üle valla medal.

„Otepää linn on läbi aegade üle elanud mitmeid muutusi, näiteks möödunud aasta tõi Otepääle  kaasa linnapiiride muudatuse – linna territoorium läks suuremaks, juurde tuli üle 156 kinnistu, muutusid Otepää, Kastolatsi, Pühajärve ja Nüpli külade piirid," ütles Otepää vallavanem Kalev Laul. „Peale kohalike omavalitsuste ühinemist sügisel, saab Otepääst suure omavalitsuseüksuse keskus."

Otepää linna ajaloost:

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets, kus pähkleid korjamas käidi. Nii olevatki Nuustaku nimi tekkinud saksakeelsest sõnas Nusstag – pähklipäev. 1862. aastal saigi sealse aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, 1922. aastal. 

Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid "filmimeister" ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha.

Aastal 2017  elab linnas 2245 elanikku, linnas on 56 tänavat.

Allikas: H.Mägi "Otepää-Kääriku". Tallinn, 1971, Otepää Vallavalitsus

Video: Filmiarhiiv, filmi autor Konstantin Märska, tootja Eesti Kultuurfilm, taustamuusika TÜ Raamatukogu fonoteek.