/nginx/o/2017/03/31/6506345t1ha236.jpg)
Kui keegi ei ole veel märganud, siis täna on 1. aprill ehk rahvusvaheline naljapäev, mil vempude viskamine vastuvõetav ning mõne arvates lausa kohustuslik. Seega tasub tavapärasest rohkem üle õla kiigata.
Parimad aprillinaljad läbi aegade
1. aprill 2017, 11:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene viide 1. aprillile kui naljapäevale pärineb Geoffrey Chauceri 1392. aasta jutukogumikust «Canterbury lood», kus 32. märtsil ehk 1. aprillil mängib kaval rebane vingerpussi Chauntecleeri nime kandvale kukele. Pärast seda leiab ajaloost viiteid, kus 1. aprilli nimetatakse muu hulgas «lollide pühaks päevaks».
Kuigi tänapäeval tähistatakse päeva pea ülemaailmselt, on tavad maade vahel erinenud. Näiteks Inglismaal oli aktsepteeritav igasugune naljaviskamine südapäevani. Pärast seda kandis iga naljategija juba ise aprillitola nime. Iirimaal oli aga komme saata inimeselt inimesele oluliseks tituleeritud ahelkirju, mis avatuna sisaldasid vaid üht lauset: «Saada järgmisele lollile.»
Itaalias, Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis tuntakse 1. aprilli naljapäeva tihti «aprillikala» nime all. Seetõttu on seal levinud komme kinnitada ohvrite seljale paberist kala. Enamikus maades tähistakse aga päeva omakeskis läbiviidud vempude ja isegi üleriigilises meedias ilmuvate võtslugudega.
Heidamegi pilgu suurejoonelisematele aprillinaljadele läbi ajaloo, mille loonud meedia või mis selle kaudu tuntust kogunud. Kas mõni neist läks ka liiale ja puudutas teemasid, mis peaksid olema väljaspool huumoriprismat, jäägu lugejate endi otsustada.
Muld toiduks ja vesi veiniks
Pärast seda, kui Thomas Edison 1877. aastal fonograafi leiutas, arvasid ameeriklased, et mehe geniaalsusel pole piire. Seega, kui New York Graphic teatas 1878. aasta 1. aprillil, et Edison leiutas masina, mis suudab muuta mulla kaerahelvesteks ja vee veiniks, kõrvaldades näljahädad, ei tulnud puudust neist, kes olid valmis seda uskuma.
Ajalehed üle kogu USA kopeerisid artiklit, aidates kaasa ülevoolavale Edisoni imetlusele. Buffalo Commercial Advertiser oli kiituses eriti tarmukas ning avaldas pika loo Edisoni geniaalsusest.
Kopsude jõul tähtede poole
1934. aasta aprillis trükkisid paljud USA ajalehed (nende hulgas New York Times) ära pildi saksa piloodist Erich Kocherist, kes suudab lennata kopsude jõul. Kaasnenud artikkel jutustas imelisest leiutisest, kus mehe rinnal asuvasse kasti puhudes pöörlema hakkavad rootorid tekitavad võimsa imemisefekti ning tõstavad mehe õhku. Suusad piloodi jalas olid mõeldud sujuvaks maandumiseks ja seljast välja ulatuv pikk uim tüürimiseks.
Paraku ei teadnud USA väljaanded, et tegelikult pärines illustreeriv pilt Saksamaa ajalehest Berliner Illustrirte Zeitung, kus seda oli esitletud kui aprillinalja. Tänu rahvusvahelisele uudispiltidega tegelevale agentuurile, kes nähtavasti ka ise nalja õnge langes, levis pilt üle Ameerika.
Vorstimasinast tuumapommiks
1952. aasta 1. aprillil astusid Londoni politseijaoskonda kaks teismelist poissi ja ulatasid korrakaitsjatele mapi, mis näis sisaldavat detailseid jooniseid tuumapommi valmistamiseks. Poisid olevat selle leidnud bussipeatuse kõrvalt.
Korrakaitsjad pöördusid kohe valitsuse poole ning teatasid, et tuumatehnoloogia saladus on kaotatud. Samuti sai juhtumist teada meedia, mis külvas omakorda paanikat. Kui teadlased viimaks jooniseid uurida said, ei osanud nad nendest midagi arvata, sest pealtnäha olid need täiesti arulagedad.
Müsteerium sai lahenduse, kui kahe poisi 15aastane sõber Victor Mehra tunnistas, et oli norrakeelsed joonised, nende hulgas juhendid vorstimasina ehitamiseks, leidnud töökohast. Naljana kirjutas ta neile juurde hulgaliselt mõistetamatuid sümboleid ja pani mapi pealkirjaks «Tuumaseadme plaanid C.D.ZZ 29679 Tuumafüüsika patent O. 778523. Ülisalajane». Pärast seda andis ta plaanid sõpradele ja ütles, et oli need leidnud tänavalt.
Šveitsi spagetipuud
1957. aastal lasi BBC saade «Panorama» eetrisse mitmeminutilise klipi, kus näidati Šveitsi farmereid koristamas spagetipuudelt ebatavaliselt külluslikku saaki ning seda päikese käes kuivatamas. Pealelugeja seletas, et saagirikkus on tingitud väga mahedast talvest ja kardetud spagetimardikate väljajuurimisest.
Kõnealust klippi nägi hinnanguliselt üle kaheksa miljoni inglase, kellele olid toona spagetid suhteliselt vähetuntud. Pärast saadet helistasid sajad inimesed telekanalisse ning küsisid lisainfot spagetipuude päriolu ja kasvutingimuste kohta. Kanalist vastati väidetavalt: «Asetage spagetipulk tomatikastme purki ja lootke parimat.»
Teleripilt värviliseks läbi nailonsuka
1962. aastal tegutses Rootsis üksainus telekanal, mis edastas pilti vaid mustvalgelt. Kui kanali tehnikaekspert Kjell Stensson ilmus 1. aprillil eetrisse teatega, et uue tehnoloogia abil saab muuta mustvalge televiisori värviliseks, tõmmates pildikasti ümber nailonsuka, proovisid seda tuhanded. Nende juhendamiseks tehti saates ka puust ette ja punaseks demonstratsioon. Tegelikkuses alustas Rootsi televisioon värvilise pildiedastusega alles 1. aprillil 1970.
Lõhn läbi teleri
1965. aastal tegi BBC intervjuu professoriga, kes olevat leiutanud «lõhnavisooni». See imeline tehnoloogia lubavat kogeda kodus lõhnu otse telestuudiost. Professor demonstreeris seadeldist, lõikudes stuudios sibulaid ja keetes kohvi. Arvukalt vaatajaid helistas kinnitamaks, et nad tõesti tundsid neid lõhnu, otsekui oleksid viibinud kohapeal.
Standardne meeteraeg
1975. aastal avaldas Austraalia uudisteprogramm «This Day Tonight», et varsti läheb riik üle «meeterajale». Uues süsteemis pidi minutis olema 100 sekundit, tunnis 100 minutit ja päevas 20 tundi. Sekundeid hakatavat aga nimetama millipäevadeks, minuteid sentipäevadeks ja tunde detsipäevadeks.
Uudistest käis läbi telelõik, kus Adelaide`i linnahalli seinale paigaldati 10tunnise sihverplaadiga kella. Üsna varsti hakkas telekanal vastu võtma kõnesid murelikelt inimestelt. Üks vaataja olevat küsinud, kuidas ta saaks panna vastsoetatud digitaalkella meetraega näitama.
Pluuto antigravitatsioon
1976. aasta 1. aprillil teatas Briti astronoom Patrick Moore BBC Raadio 2 hommikuprogrammis, et kell 9.47 leiab aset haruldane astronoomiline sündmus, mille mõjusid saavad kuulajad oma nahal tunda. Nimelt mööduvat planeet Pluuto otse Jupiteri tagant, põhjustades ajutise «graviatsioonilise joonduse», mille tulemusel nõrgeneb oluliselt Maa gravitatsioon. Moore soovitas sel kellaajal õhku hüpata, et tunda veidrat hõljumistunnet.
Pärast nimetatud kellaaega sai stuudio sadu kõnesid inimestelt, kes olevat seda mõju oma nahal tundnud. Üks naine väitis, et tema ja ta 11 sõpra olevat koguni toolidelt õhku tõusnud ning toas ringi hõljunud.
Sydney jäämägi
1978. aasta aprilli esimesel päeval liikus Sydney sadama poole puksiir, vedades järel hiiglaslikku jäämäge, mida elanikud olid kaua oodanud. Nimelt oli kohalik seikleja ja miljonärist ettevõtja Dick Smith reklaaminud plaani pukseerida jäämägi Antarktikast Austraaliasse, kus ta lõhkuvat selle pisikesteks kuubikuteks ja hakkavat neid müüma 10 senti tükk. Smithi sõnul parandavat puhtast lõunapooluse veest moodustunud kuubikud joogi maitset.
Kohalikud raadiojaamad kajastasid sündmust algusest lõpuni. Alles siis kui jäämägi jõudis sadamasse ja sadama hakkas vihma, selgus, et see oli valmistatud tulekustutus- ja habemeajamisvahust, mis kuhjatud valgele kilele.
Ma tulen rahus ...
1989. aasta 31. märtsil nägid tuhanded Londoni lähistel maanteel sõitvad autojuhid õhus helendavat lendavat taldrikut. Arusaadavalt pidasid paljud auto kinni ning vaatasid, kuidas õhulaev maandus kohalikul viljapõllul, ning kutsusid tulnukate invasiooni hirmus kohale politsei.
Üks sündmuskohale jõudnud vapper korrakaitsja otsustas, kumminui pikalt ette sirutatud, õhusõidukile läheneda. Kuid kui taldriku uks avanes ning väljus hõbedaselt riietatud figuur, põgenes politseinik kabuhirmus teises suunas.
Lennumasin osutus tegelikult kuumaõhupalliks, mis oli ehitatud nii, et see meenutaks lendavat taldrikut. Nalja taga oli toona 36aastane Virgin Recordsi asutaja ja multimiljonär Richard Branson, kelle kirg on kuumaõhupallid ja suurejoonelised naljad. Mees oli kavatsenud maanduda 1. aprillil Londonis Hyde Parkis. Kahjuks puhus tugev tuul õhupalli kursilt kõrvale ning ta pidi leppima maandumisega päev varem ja vales kohas.
«Ma ei teinud midagi valesti»
Aastaks 1992 oli möödunud 18 aastat sellest, kui USA president Richard Nixon oli sunnitud Watergate`i afääri tõttu tagasi astuma. Kui sama aasta 1. aprillil teatas rahvuslik raadio, et Nixon on otsustanud taas presidendiks kandideerida, ujutati saade üle raevunud inimeste telefonikõnedest. Mehe uus loosung oli «Ma ei teinud midagi valesti ja ei tee seda enam kunagi.» Lisaks lasti eetrisse heliklipid Nixoni kõnedega kandidatuuri astumisest.
Saatejuht John Hockenberry oli sunnitud juba saate teises pooles tunnistama, et tegu oli naljaga. Nixoni häält oli matkinud koomik Rich Little.
Hiigelosake
1996. aastal avaldas teadusajakiri Discover uudise, et füüsikud avastanud uue algosakese, mille nimeks sai bigon. See materialiseerus vaid miljondikuks sekundiks, kuid oli imekspandavalt selleks hetkeks keeglikuuli suurune. Füüsik Albert Manque seletas, et tema ja kolleegid avastasid osakese õnnetuse käigus, kui arvuti plahvatas, olles ühendatud vaakumtoruga. Hilisem videoanalüüs olevat murdosa sekundiks näidanud bigonit hõljumas arvuti kohal.
Manque spekuleeris, et bigon võib olla paljude seletamatute fenomenide põhjus, näiteks keravälk, kokkuvajuvad sufleed ja iseeneslik süttimine.
Ümmargune pii
USA ajakiri New Mexicans for Science and Reason kirjutas 1998. aasta aprillinumbris, et Alabama osariigi seaduskogu on hääletanud selle poolt, et konstant pii väärtust muudetakse 3,14159-lt ümmarguseks 3,0ks. Selle idee olevat muuta matemaatiline konstant vastavaks «Piibli väärtustele».
Artikkel levis kulutulena internetis ja seda edastati e-posti teel üle maailma. Peagi hakkasid Alabama seaduskogule saabuma kõned seaduseelnõu vastu protestijatelt. Tegelikult oli artikli kirjutanud füüsik Mark Boslough, kes oli üritanud parodeerida seadusandliku võimu püüdeid piirata evolutsiooniteooria õpetamist koolides.
Burger vasakukäelistele
Kiirtoidukett Burger King avaldas 1998. aasta 1. aprillil ajalehes USA Today leheküljesuuruse reklaami, milles tuvustas uut toodet: vasakukäelist hamburgerit. Toode olevat mõeldud 32 miljonile vasakukäelisele ameeriklasele. Reklaami väitel sisaldas uus toode samu koostisosasid, mis tavaline hamburger – ainsa erinevusega, et kastmed on vasakukäelistele mõeldes pööratud 180 kraadi võrra.
Järgmisel päeval avaldas Burger King, et kuigi tegemist oli naljaga, olevat tuhanded kliendid restoranides uut burgerit nõudnud. Paljud teised aga palunud tavalist paremakäelist versiooni.
Haldjad on olemas
2007. aasta märtsi teises pooles postitati veebilehele Lebanon Circle pildid ligi 20sentimeetrisest haldjat meenutavast muumiast. Kaasnev tekst seletas, kuidas olendi leidis Inglismaa maakohast koeraga jalutanud mees. Teade leiust levis kiiresti üle ja blogipidajad arutlesid vaimustunult, et leitud on tõend haldjate olemasolust.
1. aprilliks, kui veebileht oli kogunud kümneid tuhandeid külastusi ja vastu võtnud sadu e-kirju, tunnistas selle omanik Dan Baines üles, et tegu oli pettusega. Ta olevat kasutanud oma oskusi rekvisiidimeistrina, et olend valmistada. Hiljem rääkis Baines, et isegi pärast ülestunnistust sai ta hulga e-kirju inimestelt, kes keeldusid uskumast, et see oli pettus.
Lambaid liiga vähe
Veebileht realclimate.org postitas 2007. aasta 1. aprillil artikli Uus-Meremaa veterinaar-klimatoloogi ametinimetust kandva doktor Ewe Noh-Watti tööst, kus väideti, et globaalset soojenemist ei põhjusta süsinikdioksiid, vaid Uus-Meremaa lammaste populatsiooni vähenemine.
Selgitus oli, et kuna lambad on valged, suurendab nende arvukus planeet Maa keskmist albeedot ehk peegeldumist. Kui populatsioon väheneb, saab tume maapind neelata suurema hulga päikesekiirgust, soojendades planeeti.
Noh-Watt hoiatas avalikkust ka potentsiaalsest tagasiside mehhanismist: «Mida soojemaks muutub kliima, seda vähem on nõudlust villaste kampsunite ja aluspesu järele. Sellest johtuvalt väheneb ka lammaste arvukus. Selline »amokki jooksev lamba-albeedo tagaside« võib viia ekstreemsete tagajärgedeni, nagu usutakse olevat juhtunud Veenuse kliimaga.»