Valitsuskabinet leppis kokku magustatud jookide maksustamise põhimõtted. Valitsuse eesmärk nende maksustamisel on suunata tarbijat kasutama tervislikumaid jooke ja mõjutada magustatud jookide tootjaid vähendama toodete retseptides suhkrut. Valitsus soovib naturaalsed mahlad jätta maksustamise alt välja ja esitab riigiabiloa saamiseks vastava taotluse Euroopa Komisjonile, andis teada valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) uuringute järgi põhjustab liigne suhkrutarbimine rasvumist, mis on rahvatervisele oluline risk. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eestis täiskasvanute, eriti koolilaste, rasvumise kasv viimastel aastatel olnud üks kiiremaid.
Tervise arengu instituudi 2014. aastal tehtud täiskasvanute ja kooliõpilaste tervisekäitumise uuringute järgi on 52 protsenti 16-64aastastest ning 13,6 protsenti 11-, 13- ja 15aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud.
2016. aasta kevadel Eesti 1. klassi laste hulgas läbi viidud esialgsetele mõõtmisuuringule tuginedes oli 7aastastest tüdrukutest 23,4% ja poistest 28,6% ning 8aastastest tütarlastest 22,8% ning poisslastest 29,8% ülekaalulised või rasvunud.
Toitumisuuringud üle maailma näitavad, et just lisatud suhkruga toidu- ja joogitooted on peamine liigsete kalorite allikas inimeste toitumises, eriti laste, noorte ja noorte täiskasvanute seas. Uuringud näitavad, et kõige paremini ja kõige mõõdetavamalt aitab tervislikult käituma suunata suhkruga magustatud jookide maksustamine, mis tõstab nende hinda. Selle tulemusel on eri riikides maksustatud toote tarbimine vähenenud 20–50%.
Heakskiidetud kontseptsiooni järgi on plaanis maksustada magusainega või lisatud suhkruga joogid, kus suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Suhkrut ja magusainet sisaldavate jookide täpsed maksumäärad selguvad pärast täiendavaid analüüse.
Rahandusministeerium jätkab koostöös sotsiaalministeeriumiga maksukava väljatöötamist.