Kas Holdres tegutsevad sarisüütajad?

Tühjana seisva talumajapidamise saun süttis esmaspäeva õhtul kella kuue paiku ning hävis suuremalt jaolt leekides. Foto: Taavi Niittee

Esmaspäeval süttis Helme vallas Holdre külas kahtlastel asjaoludel kaks hoonet: saun ja küün. Üksteisest paarisaja meetri kaugusel asunud hoonete põlenguid lahutas ajas vaid mõni tund ning politsei uurib võimalikku süütamist.

Teade tühjana seisnud sauna põlengust saabus päästeametile kella kuue ajal õhtul ning kui sündmuskohale saabusid Tõrva päästjad, olid hoone katusest juba leegid väljas. Sellest hoolimata õnnestus päästjatel põleng suhteliselt kiiresti ja lisajõududeta kustutada ning vältida tule levikut lähedalasuvale elumajale.

Teine põleng puhkes mõni minut pärast 11 hilisõhtul. Siis olid süttinud Holdret läbiva maantee ääres asunud sovhoosiaegsesse telliskividest küüni ladustatud heinapallid. Ligi kolm tundi kestnud kustutustöid pidid päästjad jätkama hommikul, kui selgus, et suitsema olid hakanud heinte sees asunud varjatud tulekolded.

Metallivaraste kättemaks?

Tules praktiliselt hävinud sauna omanikul Rene Järlovil, kes elab ise paarisaja meetri kaugusel, oli juba esimese põlengu ajal selle põhjusest oma teooria. Nimelt olevat ta sama päeva varahommikul peale sattunud kahele mustlase välimusega ja vene keelt rääkinud mehele, kes laadisid oma autole talumaja nurga juures vedelenud vanarauda. Järlov käskis meestel metalli tagasi panna ja lasi tekkinud sõneluse käigus varastele pipragaasi näkku.

«Nüüd õhtul nägin, kuidas sama auto mul elumajast mööda sõitis ja paar minutit hiljem helistas naabrinaine, et mul saun põlevat. Kes see, raisk, muu olla sai?» vandus omanik, kelle kinnitusel ei ole sauna mitu kuud köetud ning talupidamises puudub ka elektrivool. Seega isesüttimine oli tema kinnitusel välistatud.

Samal ajal kui päästjad põlengu kustutamisega tegelesid, helistas Järlov politseile, et need juhtunu fikseeriksid ning menetlusega alustaksid. «Auto oli neil punane Volkswagen, millel tagaklaas katki,» meenutas Järlov. Seejuures osutas ta talumaja nurga taga asuvale tühjale platsile, kust vargad olid nähtavasti oma saagi viimaks kätte saanud ja peremehe arvates seejärel kättemaksuks saunale tule otsa pistnud.

Asjaolud enam kui kahtlased

Kuigi Järlovi välja kutsutud korrakaitsjad olevat mehe sõnul veel mitu tundi Holdre külas ja selle lähistel patrullinud, süttis südaöösel sealsamas teinegi hoone. Teisipäeva hommikuks sündmuskohale saabunud Kagu politseijaoskonna uurijatel oli seega tarvis tegeleda juba kahe põlengu põhjuste väljaselgitamisega.

Oma leide uurijad ajakirjandusele veel avaldada ei soovinud, küll aga tunnistasid mehed, et olukord on kummaline. «Kahtlased asjaolud, tuleb inimestega rääkida, sündmuskoht fikseerida ja uurida. Nii see käib,» märkis üks menetlejatest napisõnaliselt, olles söestunud sauna eesruumis ametis.

Põlenud sauna omanikud isa ja poeg Rein ja Rene Järlov ning süttinud küüni kõrval elav Ahti oletasid ka teisipäeval, et kellegi kuri käsi oli hooned põlema pannud, kuna sauna ega küüni iseeneslikku süttimist keegi neist võimalikuks ei pidanud. Rene pakkus veel kord, et tõenäoliselt olid need tema kohatud metallivargad, kes sõitsid punase Volkswageni pirukakuudi ehk väikekaubikuga.

«Hirmu ajab nahka küll, aga mis sa teed,» ütles Rein, kelle sõnul on nad kahtlast punast autot ka varem külas ringi sõitmas näinud. Paraku polnud nad aga siis midagi tõsisemat kahtlustanud ega selle numbrimärki üles kirjutanud. Nüüdsest lubasid mehed tähelepanelikumad olla ning silmad lahti hoida.

Seosed punase autoga väljaselgitamisel

Kagu politseijaoskonna politseikapten Toomas Joakit kinnitas, et nii päästeameti töötajad kui politsei on aktiivselt välja selgitamas põlengute täpsemaid asjaolusid. «Praeguseks on politseil muu hulgas kontrollimisel ka info, et piirkonnas põlenud hoonete juures nähti vahetult enne liikumas punast värvi sõiduautot Volkswagen. Kas sel on vahetu seos valla pääsenud tulega, on väljaselgitamisel.»

Lisaks sündmuskohal toimuvale juurdlusele on info juhtunust ja tähelepanu äratanud sõiduvahendist edastatud operatiivselt ka piiritagustele kolleegidele. «Samuti on politsei infotelefonil 612 3000 oodatud kohalike elanike tähelepanekud kahtlasest liikumisest või tegutsemisest kellegi õuel,» ütles Joakit.