/nginx/o/2016/02/01/4956809t1hbfdf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/07/6528587t1h3210.jpg)
Juba mõnda aega on kohalike elanike seas olnud kõneaineks Hummuli Agrole kuuluvate hoonete juures käivad ehitustööd. Kuulda on olnud jutte väetisetehasest, Jordaania ettevõttest, koguni võõrtöölistest.
Jordaania väetisetootja rajab Hummulisse ettevõtte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Infosulg sai veidi avatud ja asjad selgemaks, kui Hummuli vallamajas said kokku omavalitsuse ja Agron Halduse OÜ ning väetise töötlemist plaaniva ettevõtte Anfisco Factory OÜ esindajad. Viimased kinnitasid, et põllumajandusettevõttel olid välja pakkuda tühjana seisvad hooned ja väetisefirmal kindel plaan Euroopasse tehas teha. Koostöösidemete loogilise jätkuna leitigi Hummuli sobiv paik olevat.
Hummuli Agro emaettevõtte Agron Halduse poolt kohal olnud Tauri Sokk selgitas, et kohalikule põllumajandusettevõttele kuuluvaist tootmishoonetest osa oli kehvas olukorras ning suuri võimalusi neid korrastada siiani ei ole olnud.
Kasutatakse jõude seisvaid hooneid
«Hummuli Agro on põhirõhu pannud laudahoonetele ja piimatootmise korraldamisele. Vaadates töökojakompleksi hooneid, oligi küsimus, kuidas edasi minna.» Soku sõnul renoveeriti üks hoone osa paar aastat tagasi kontoriruumideks, ülejäänute osas otsiti võimalust need välja rentida.
«Leidsime huvitava partneri, kes oli valmis hooneid kasutama ja siin tootmist alustama. Tegemist saab olema väetiste kokkusegamise ja logistikaga tegeleva ettevõttega.» Sokk lisas, et kinnistu omanik teeb hooned korda, lisaks korrastatakse kommunikatsioone, kuna tegemist on detailplaneeringukohustuse alaga. «Seega oleme esitanud vallale taotluse detailplaneeringu algatamiseks.»
Muudatustest planeeringus nimetas Sokk hoonele varjualuse ehitamist, täiendava juurdepääsu korrastamist ja tuletõrje veevõtukoha väljaehitamist.
Keskkonnamõjude eelhinnang on vallale juba esitatud ja sellega on peagi võimalik tutvuda valla kodulehel. Algatatava detailplaneeringu käigus on ühtlasi võimalik teha ettepanekuid, ka täiendavate keskkonnamõju hinnangute kohta.
Anfisco Factory OÜ juhatuse liige Sivar Irval selgitas, et tegemist on ühisettevõttega Jordaania väetisetootjaga ANFSCO, kel kolm tehast Lähis-Idas: Egiptuses, Jordaanias ja Saudi Araabias. Nüüd ollakse loomas esimest tehast Euroopas.
«Kontakt sai loodud mõni aasta tagasi, kui hakkasime ettevõtte AS Remedium kaudu nende toodangut Eestis müüma. Neil on Eestis ka kohalik ettevõte – Anfisco Eesti OÜ, mis müüb väetisi ka Lätti, Leetu, Gruusiasse ja mujale. Mingil hetkel tegid nad meile koostööpakkumise Euroopa tehase osas, kuna neile sobib Eesti ärikliima ja küllap sobime ka meie koostööpartnerina,» selgitas Irval.
Tema sõnul saigi sel eesmärgil loodud uus ettevõte Anfisco Factory ja projekti on veetud juba üle aasta.
Just keskkonnateema on Irvali sõnul kõige rohkem aega võtnud ja seda puudutasid ka peamised küsimused, mida vallavalitsuse ja volikogu liikmed ettevõtte rajajatele esitasid. Kuna tegemist oli alles esimese põgusa ning esmast ülevaadet andva kohtumisega, olid ka küsimused ning vastused üsna pinnapealsed. Küsiti nii keskkonnamõjude kui üldise ohutuse, näiteks tuleohutuse kohta.
Selgus, et riskianalüüsid on koostöös päästeametiga tehtud ja ohutus peaks saama tagatud. Põhiküsimus puudutas just lämmastikühendite ladustamist suurtes kogustes. Ettevõtjad kinnitasid, et riskianalüüsis on hinnatud ka töötajate ohutust.
Alustava ettevõtte suund on leheväetised, täpsemalt nende kokkusegamine ja peamiselt eksport. Väetist hakatakse tootma kolmel kujul: mikrokristallpulbri, vedeliku või suspensioonina, mis kõik on vesilahustuvad ja kantakse taimekaitsepritsiga taime maapealsetele osadele.
«Väetiseid saab kasutada teravilja, rapsi, kartuli, maasika, viljapuude, okaspuude ja mis iganes kultuuri väetamiseks. See on oluliselt keskkonnasäästlikum ja efektiivsem kui rammuväetis ning imendub läbi lehe umbes ööpäeva jooksul.»
Irval hindab leheväetise perspektiivi heaks, sest üldine suund põllumajanduses on keskkonna säästmine. «Selle arvelt peaks kasvama leheväetiste kasutamine.»
Suurt tööhõivet esialgu ei paku
Ettevõttes hakkab plaanide kohaselt olema kaks tootmisliini: üks pulbrilise, teine vedelväetise jaoks. Selgituste kohaselt on komponendid kinnistes konteinerites ning pakendites enne segamise protsessi ja ka valmisväetis pakitakse kohe. Pakkeliin tuleb peaaegu täisautomaatne. «Keemilist protsessi ei toimu, lihtsalt füüsiline kokkusegamine,» lubavad ettevõtjad.
Kuna tootmine on automatiseeritud, tuleb töötajaid tootmistsehhi esialgu kaks. «Võib-olla hiljem on vajadus lisatööjõu järele. Kindlasti saab tööl olema laborant ja keemik, kes tegeleb tootearendusega. Olemas on juba ekspordijuht, loomulikult juhatus ja raamatupidaja.»
Tootmise kavandatav maht on Irvali sõnul 10 000 kuni 15 000 tonni aastas. «Kui kiiresti selle saavutame, on raske öelda – oleme ikkagi alustav ettevõte.»
Firma tegevus on suunatud ekspordile. «Eesti turg on nii väike, et selle ega ka kogu Baltikumi peale tehast ehitada ei oleks mõtet. Kindlasti, koduturud on ja jäävad oluliseks, kuid põhimaht tuleb mujalt.»
Kuigi palju on veel lahtist ja küsitavat, kinnitas vallavanem Enn Mihailov, et teemaga liigutakse sammhaaval edasi – algatatakse detailplaneering ja avalikustatakse keskkonnamõjude analüüs. «Luuakse siiski täiendavaid töökohti ning see on ikkagi üks meie võimalusi. Leian, et peaksime tegema konstruktiivset koostööd.»
Mihailov lisas, et kuna teema on tundlik ja keskkonnaküsimus on alati tekitanud poleemikat, peaks tegevused ja arutelud olema hästi avatud. «Katsume saada ja ka oma inimestele edasi anda hästi arusaadavaid selgitusi, et oleks mõistetav, mida tahetakse teha.»
/nginx/o/2017/04/07/6528591t1hd6ad.jpg)