/nginx/o/2016/02/05/5014007t1h0884.jpg)
/nginx/o/2017/04/12/6544323t1h79a1.jpg)
Õues on plusskraadid, puud-põõsad punguvad ning ohvreid varitsevad jälle verejanulised puugid, keda pehme talve tõttu tavapärasest rohkem. Need, kes vaktsineerimisele mõtlevad, peaksid kohe tegutsema.
Soe talv oli puukidele soodne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli ornitoloogi ja puugiuurija Marko Mäe sõnul mõjus tänavune talv pinnases talvituvatele vereimejatele väga soodsalt, kuna puudust tuli nii lumest kui karmimast külmast. «Ütleme nii, et see ei olnud just kuigi tappev, mistõttu pakun, et sel kevadel näeme üpris palju puuke.»
Seda, kas puugid juba väga suures hulgas metsades ja heinamaadel liikvel on, teadur kinnitada ei julgenud, kuid vaikselt liigutama on nad tema hinnangul kindlasti hakanud.
«Kui plusskraade on üle kümne, nad aktiveeruvad rohkem. Praegu pole ilmselt asi nii hull kui juba 15 plusskraadi ja enama puhul, aga ettevaatlik tasub igatahes olla.»
Viimane aeg vaktsineerida
Valga haiglas tegutseva perearsti Külli Laugesaare sõnul ei ole sel kevadel veel ükski inimene puugihammustuse tõttu tema poole pöördunud. Küll käivad puukide kantava entsefaliidiviiruse vastased vaktsineerimised tema praksises juba pikemat aega.
«Tegelikult praegu on juba natukene hilja või siis äärmisel juhul viimane aeg ennast vaktsineerida,» rääkis Laugesaar. Tema hinnagul peaks kolmest süstist koosneva vaktsineerimisega alustama jaanuaris, kuna teine, mis juba inimesele kaitse viiruse eest peale paneb, tuleks ideaalis teha kuu pärast esimest.
Perearsti sõnul on äärmisel juhul võimalik vaktsineerimist läbi viia ka kiirkorras, kus teine annus antakse juba nädal pärast esimest, kuid nii inimese tervisele kui rahakotile oleks kergem seda normaalses korras teha. Üks süst maksvat Laugesaare teada umbes 27 eurot.
Üldiselt on aga Laugesaare arvates inimeste suhtumine puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisse küllaltki positiivne, mistõttu on haigusjuhtumeid üha vähem. Ka borrelioosisümptomite suhtes ollakse tähelepanelikumad. «Kui inimene jälgib hammustuskohta, märkab selle ümber punetust ja pöördub arsti juurde, on teda suhteliselt kerge ravida.»
Terviseameti andmetel diagnoositi Eestis eelmisel aastal 81 entsefaliidijuhtu, mis on viimase 16 aasta jooksul vähim hulk. Seevastu borrelioosi esines 1420 korda, mida on viie aasta jooksul enim. Tänavu kolme esimese kuu jooksul on borrelioos tuvastatud 106 korral, kuid tõenäoliselt on tegemist eelmisel suveperioodist pärinevate nakkustega.
Kordamine on tarkuse ema
Kui entsefaliidist saab hoiduda vaktsiini abil, siis borrelioosinakkusest päästab vaid inimese enda ettevaatlikkus ja kavalus. Näiteks kõikvõimalikke tõrjevahendite ja mürkide kasutamise asemel võib metsas liikuja pigem jalga tõmmata kummikud ja panna selga kilest rõivad, millele parasiidil raskem kinnituda. Ka hele riietus teeb puukide avastamise lihtsamaks.
Kuigi puuke võib leida pea kõikjalt, kus piisavalt niiskust – nii metsast, heinamaalt, parkidest kui aiast –, siis kuivemates kohtades on neid vähem. Seega on eriti puugirohked raiesmikud, võsastuvad niidud ja lopsaka taimestikuga metsad. Hõreda alustaimestikuga männikud on samas üsna puugivaesed.
Kui inimene avastab oma kehalt puugi, tuleks see võimalikult kiiresti eemaldada. Selleks ei pea minema otsejoones arsti juurde, vaid piisab kodustest vahenditest. Parim viis on pintsetiotste või küüneservadega haarata puugi peast ning tugevalt, aeglaselt ja keeramata tõmmata. Kindlasti ei tohiks puugi keha pigistada, kuna sellega võib haigustekitajad otse hammustushaava pressida.
Pärast puugi leidmist ja eemaldamist tasub nädala jooksul olla eriti tähelepanelik gripilaadsete sümptomite osas, nagu näiteks palavik, peavalu ja kuklakangestus. Samuti tasub jälgida puugihammustuse kohta. Kui sellel tekkiv punetus on väiksem kui paar sentimeetrit, enamasti muretsema ei pea, kuid sellest suurem võib viidata borrelioosinakkusele ning sellisel juhul peaks kindlasti pöörduma arsti poole.
/nginx/o/2017/04/12/6544325t1h65b6.jpg)
PUUK
Erinevalt tavaarvamusest ei ole puugid putukad, vaid ämblikulaadsete klassi kuuluvad kaheksajalgsed lestalised. Eestis elutseb neid mitut liiki, kuid karta tasub neist vaid kaht: võsapuuki (Ixodes ricinus) ja laanepuuki (Ixodes persulcatus). Kui esimene neist on Eestis kõikjal levinud, siis laanepuuk on rohkearvulisem Ida-Eestis.
Puugid talvituvad pinnases lume all – mida paksem lumi ja soojem pinnas, seda väiksem nende suremus. Kuna puukidel on tarvis elutsükli jooksul verd imeda kolmel korral, oleneb nende arvukus mõnel määral ka peremeesloomade hulgast. Kui puukide vastsed toituvad peamiselt väikeimetajate verest, siis täiskasvanud jahivad suuremaid ohvreid: kitsi, põtru, rebaseid, koduloomi ja inimesi.
Allikas: Vikipeedia