/nginx/o/2015/04/30/4014097t1hae59.jpg)
Täna algab maanteeameti ennetuskampaania «Liitu kiirusjälgijatega!». Selle eesmärk on liiklejatele meelde tuletada, millist ohtu kujutab piirkiiruse ületamine asulakeskkonnas, eriti linnas.
Kolmandik liiklusssurmi on seotud kiiruse ületamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirus on peamine liiklusõnnetuste faktor ja seostub 30% hukkunutega. Ka vigastuste risk suureneb kiiruse kasvades oluliselt. 2016. aastal fikseeriti asulates 21 905 kiiruseületust, neist 15 562 Tallinnas.
Valdav kiiruseületus linnakeskkonnas on 21–40 km/h, ainuüksi Tallinnas moodustab see 67% kõigist piirkiiruseületustest. «Kui jalakäija hukkumise tõenäosus kokkupõrkekiirusel 50 km/h on 40%, siis juba 60 km/h sõites tõuseb see drastiliselt 70%-le ning 70 km/h juures on see juba 90%,» tõi ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand näite piirkiiruse ületuse ohtlikkusest.
Kampaania eesmärk on suunata inimesi mõtlema, kas lühiajalistest eesmärkidest lähtuv kiiruseületus – jõuda õigeks ajaks tööle; nautida kiiret sõitu ja sõiduvahendit; ennast liikluses kehtestada – kaalub üles süütute inimeste elude rikkumise. Kampaania oluline lähtekoht on oskus näha valikute mõju teise inimese seisukohast. Otsus, mille võtab vastu sõidukijuht, toob lisaks temale tagajärgi ka kõigile teistele liiklejatele.
Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning roolisolija ei suuda märgata enda ees, taga ja küljel liiklejaid, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg.
Eriti kriitilise mõjuga on liikumiskiirus jalakäijatega toimuvate liiklusõnnetuste puhul, sest iga lisanduv km/h muudab tagajärjed oluliselt raskemaks. 2016.aastal kannatada saanud jalakäijatest 83% sattus õnnetusse asulasisestel teedel ja tänavatel ning 69% suuremates linnades.
Maanteeameti 2016. aasta küsitlusuuringu kohaselt järgib vaid 54% juhtidest asulas sõites piirkiirust ja see näitaja ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Ka politsei- ja piirivalveamet teeb 19. aprillil kiirustalgutel järelvalvet elanike pakutud kohtades, kus ollakse eriti altid piirkiirust ületama.
Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Kalmer Tikerpe sõnul ei tunneta juhid liigse kiiruse ohtusid. «Tähtis on mõista, et liiga suured numbrid spidomeetril pole ohtlikud ainult juhile ja autosolijatele, vaid kõikidele liiklejatele.»
Maanteeameti «Liitu kiirusjälgijatega» kampaania kestab 14. maini.