Kuuse-taadi ilmajutt: Kas kevad jääbki tulemata?

Õiget rattasõiduilma on sel kevadel nappinud. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Nii hiline lumi! Õhuvoolude seisundi järgi ei saanud talve sellist tagasitulekut küll ette näha.

Mõningaid märke sellisest võimalusest siiski oli. Püsivamad soojafrondid ei tahtnud meie aladele pärale jõuda, kuigi 2. ja 12. aprilli kandis see juhtus. Oli isegi üle 15 kraadi sooja, aga väga lühikeseks ajaks. Ega saabunud talveilmalgi tarvitse pikka pidu olla. See oleks nagu kolmas talv sel aastal: jaanuaris üks kolmepäevane, veebruaris viie-kuuepäevane ja nüüd vist samuti õige loodusliku tsükli ehk 5,5 päeva jagu.

Üks teine tähele pandud looduse toiming on ka see, et ilmastiku valdkonnas peab püsima teatud tasakaal. Kalendritalv oli pehme, kevad algas keskmistest näitajatest soojemana. Loodus nõudis tasakaalu ja sai.

Põhjapooluse lähialade külm ilm pidi ka kuhugi välja jõudma. Korra juba Ühendriike näpistas, kui kirdeosariikides 17 soojakraadi järel tõi kaela rohkem kui poolemeetrise lumekatte. Meil nii hullusti ei ole läinud. Suuri sadusid siia ei ole jõudnud, vaid mõni sentimeeter lund või veel õhem lumekorrake.

Mis saab nüüd edasi? Kas kevad jääbki tulemata?

Mõnikord on ilmastiku tujude lahtimõtestamisel kasu analoogiast. Analoogaasta on tuntud väljend sünoptikute seas. Mõnikord on ka allakirjutanu püüdnud kord juba juhtunud ilmastikuprotsesside põhjal ette aimata praegusi ilmamuutusi.

Olen üle 50 aasta tegelenud jooksu ja kõnniga maanteel ja metsas ning üles märkinud ka ilmaolud. Juhtusin märkmeid sirvides peale 1993. aasta aprillis kirjapandule. 2. aprill: 12 kraadi sooja. 8. aprill: 8 kraadi sooja, õhtul +2, pisut lund. 9. aprill: lumesadu, tugev tuul. 11. aprill: lumi maas, isegi hanged, kõle põhjatuul. 16. aprillil pöördus tuul lõunasse, temperatuur hakkas tõusma. 21. aprillil oli sooja 10 kraadi, 13. aprillil juba 23 ning 1. mail 22 soojakraadi. Kased olid lehte läinud.

Olen ka tänavu lubanud, et puud lähevad lehte 1.—5. mai vahel. Näis, kas ennustus läheb täppi. Ikkagi kevad!  Mis sest, et loodus vahel tujutseb.

Enne praegu valdava põhja-lõunasuunalise õhuvoolu peatumist on raske ette arvata looduse järgmist sammu. Kui uus õhufrontide sobitus hakkab toimima, siis saab küll ette näha, kuidas, kui kauaks ja milliseks tõotab ilm kujuneda.

Mingi eelaimus ütleb, et selline talve tagasilangus on pigem looduse aprillinali ning ilma kiirest soojenemisest ja soojast suvest pole pääsu.