/nginx/o/2016/02/05/5014007t1h0884.jpg)
/nginx/o/2017/04/21/6575735t1h3180.jpg)
Helme vallas, täpselt poolel teel Tõrvast Karksi-Nuia poole, asub Ala küla, mille süda on endine kõrtsihoone. Sarnaselt paljude teiste küladega pandi ilmselt just sealsetes hämarates tubades õllekruusi taga vesteldes külale vundament.
Tants ümber kõrtsihoone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millal täpselt hoone ehitati, ei ole teada. Küll võib arhiividest kinnitust saada, et sealsete seinte vahel sündis tollasele kõrtsipidajannale Kadri Murrikule 1886. aastal tütar Ella Marie, kellest sai edasises elus tuntud kirjanik, ärinaine ja Soome ühiskonnategelane Hella Wuolijoki.
/nginx/o/2017/04/21/6575739t1h502c.jpg)
Tasapisi koondusid kõrtsi ümber, kus ajaloolase Väino-Rahuleid Järve sõnul said öö mööda saata nii rändurid kui nende hobused ja kus külalisi varustati viina, õlle, leiva, heeringate ja tubakaga, talud. Hiljem, kui haridust eelistati meelelahutusele, sai kõrtsist 1919. aastal kolmeklassiline Ala algkool, mida 1934. aastal ümberehitustega laiendati.
Õitseaeg oli üürike
Tänu sellele, et küla on kogu aeg läbinud ka tänapäeval tiheda liiklusega maantee, kasvas Alast suhteliselt aktiivne küla. Näiteks paisutati seal üles külast läbivoolav Õhne jõgi ning tammile püstitati veski, mis paraku Teise maailmasõja päevil maatasa pommitati. Pärast veski kadumist kadus ka paisjärv ning tänapäeval voolab seal jõgi vabalt.
/nginx/o/2017/04/21/6575741t1h5785.jpg)
Pärast sõda tegutses küla lisaks kohalike maaharijate ja karjakasvatajate igapäevale Taagepera sovhoosi lainel, mille peakontor asus just Alal. Samuti teenisid elanikud leiba, tehes tööd nii Taagepera metskonnas kui lähedalolevates tööstuskeskustes, näiteks Linna külas ja Tõrvas.
Kui nüüdseks levinud hulgikaubandus alles hoogu võttis, toimetas Alal kolm pisikest erapoodi ja aastaid asus seal legendaarne Ala baar. Nüüd on poodidest kaks kadunud ning kunagist baari meenutavad vaid tuhmunud silt ja läbi määrdunud aknaruutude paistev nahkpolsterdusega lett.
Tööpõld enamasti mujal
Alast, nagu paljudest teistest omasugustest, on saanud vaikne ja kogukonnale keskendunud asula. «Tööstust kui sellist meil vist ei olegi,» ütles kohaliku koguduse juht ja külaseltsi liige Tõnis Järv. Mehe sõnul toodeti külas aastate eest küll grillsütt, kuid selle kehv kvaliteet tõi viimaks kaasa pankroti.
Suurematest ettevõtetest nimetas ta põllumajandustehnika ja -varuosade müügiga tegelevat Ala Talutehnika OÜd. Kunagise Taagepera metskonna endised töötajad kasvatavad aga küla külje all oma maadel kuuseistikuid. «See on rohkem selline perekonna ettevõtmine,» märkis Järv, kelle sõnul on piirkonna suurim tööandja ikkagi Ala kool.
Kuigi külast on kadunud palju noori ning mõnigi maja seisab jõude, ei ole mehe teada praktiliselt ükski neist müügis. «Need kuuluvad kadunud elanike lastele ja lastelastele ning ju nad siis ei raatsi neid ära anda,» rääkis Järv, kes sarnaselt oma isaga sündinud ja elanud Alal. «Ja siin ka lõpetan,» ütles mees pisut järele mõeldes.
/nginx/o/2017/04/21/6575743t1hbc53.jpg)