Tants ümber kõrtsihoone

Taavi Niittee
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu droonifotolt näha, on Ala küla asustus koondunud suhteliselt pisikesele maa-alale, mille keskmes on koolimaja, mis vähem kui sajandi eest veel kõrtsi otstarvet täitis.
Nagu droonifotolt näha, on Ala küla asustus koondunud suhteliselt pisikesele maa-alale, mille keskmes on koolimaja, mis vähem kui sajandi eest veel kõrtsi otstarvet täitis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Helme vallas, täpselt poolel teel Tõrvast Karksi-Nuia poole, asub Ala küla, mille süda on endine kõrtsihoone. Sarnaselt paljude teiste küladega pandi ilmselt just sealsetes hämarates tubades õllekruusi taga vesteldes külale vundament.

Millal täpselt hoone ehitati, ei ole teada. Küll võib arhiividest kinnitust saada, et sealsete seinte vahel sündis tollasele kõrtsipidajannale Kadri Murrikule 1886. aastal tütar Ella Marie, kellest sai edasises elus tuntud kirjanik, ärinaine ja Soome ühiskonnategelane Hella Wuolijoki.

Taagepera koguduse tööd juhib Tõnis Järv. Mehe selja taga paistab kuulsa orelimeistri Ernst Carl Kessleri orel. / Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Taagepera koguduse tööd juhib Tõnis Järv. Mehe selja taga paistab kuulsa orelimeistri Ernst Carl Kessleri orel. / Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tasapisi koondusid kõrtsi ümber, kus ajaloolase Väino-Rahuleid Järve sõnul said öö mööda saata nii rändurid kui nende hobused ja kus külalisi varustati viina, õlle, leiva, heeringate ja tubakaga, talud. Hiljem, kui haridust eelistati meelelahutusele, sai kõrtsist 1919. aastal kolmeklassiline Ala algkool, mida 1934. aastal ümberehitustega laiendati.

Õitseaeg oli üürike

Tänu sellele, et küla on kogu aeg läbinud ka tänapäeval tiheda liiklusega maantee, kasvas Alast suhteliselt aktiivne küla. Näiteks paisutati seal üles külast läbivoolav Õhne jõgi ning tammile püstitati veski, mis paraku Teise maailmasõja päevil maatasa pommitati. Pärast veski kadumist kadus ka paisjärv ning tänapäeval voolab seal jõgi vabalt.

Esimese eesti soost mõisniku Mats (Matz) Erdelli ja tema perekonna kabel seisab Taagepera kalmistu nurgas. / Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Esimese eesti soost mõisniku Mats (Matz) Erdelli ja tema perekonna kabel seisab Taagepera kalmistu nurgas. / Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Pärast sõda tegutses küla lisaks kohalike maaharijate ja karjakasvatajate igapäevale Taagepera sovhoosi lainel, mille peakontor asus just Alal. Samuti teenisid elanikud leiba, tehes tööd nii Taagepera metskonnas kui lähedalolevates tööstuskeskustes, näiteks Linna külas ja Tõrvas.

Kui nüüdseks levinud hulgikaubandus alles hoogu võttis, toimetas Alal kolm pisikest erapoodi ja aastaid asus seal legendaarne Ala baar. Nüüd on poodidest kaks kadunud ning kunagist baari meenutavad vaid tuhmunud silt ja läbi määrdunud aknaruutude paistev nahkpolsterdusega lett.

Tööpõld enamasti mujal

Alast, nagu paljudest teistest omasugustest, on saanud vaikne ja kogukonnale keskendunud asula. «Tööstust kui sellist meil vist ei olegi,» ütles kohaliku koguduse juht ja külaseltsi liige Tõnis Järv. Mehe sõnul toodeti külas aastate eest küll grillsütt, kuid selle kehv kvaliteet tõi viimaks kaasa pankroti.

Suurematest ettevõtetest nimetas ta põllumajandustehnika ja -varuosade müügiga tegelevat Ala Talutehnika OÜd. Kunagise Taagepera metskonna endised töötajad kasvatavad aga küla külje all oma maadel kuuseistikuid. «See on rohkem selline perekonna ettevõtmine,» märkis Järv, kelle sõnul on piirkonna suurim tööandja ikkagi Ala kool.

Kuigi külast on kadunud palju noori ning mõnigi maja seisab jõude, ei ole mehe teada praktiliselt ükski neist müügis. «Need kuuluvad kadunud elanike lastele ja lastelastele ning ju nad siis ei raatsi neid ära anda,» rääkis Järv, kes sarnaselt oma isaga sündinud ja elanud Alal. «Ja siin ka lõpetan,» ütles mees pisut järele mõeldes.

Ala küla lähistel mäe otsas kõrguva 1674. aastal rajatud Taagepera kiriku tornis säravad ehtsa kullaga kaetud kaunistused. / Foto:  Arvo Meeks/Valgamaalane
Ala küla lähistel mäe otsas kõrguva 1674. aastal rajatud Taagepera kiriku tornis säravad ehtsa kullaga kaetud kaunistused. / Foto:  Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles