/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2017/04/26/6594563t1h1504.jpg)
Põllumeeste seis pole kiita. Pehmed põllud kevadtöödega alustada ei lase ja külm kevad sunnib tuhandepealisi linnuparvi läbirändel Eestis end pikemalt nuumama.
Põllud ägavad linnuparvede all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Linnud on juba pikalt kohal ja neid on palju – põllud mustavad. Mõneski parves võib linde tuhat või enam olla,“ võttis olukorra kokku Tõlliste vallas Tagulas talu pidav Valgamaa Põllumeeste Liidu esimees Kalle Kits. „Pikk ja vinduv kevad hoiab neid tavalisest kauem siin end tankimas.
„Eks põllumehed ole taliviljadele korralikult süüa andnud ja pea olematu talv on ka vilja ära petnud ning see on juba üles tõusnud. Lind aga loll ei ole: tema läheb sinna, kust midagi süüa saab,“ lisas ta.
Sama meelt oli Kesa-Agro juht Venda Vihmann Sangaste vallast. „Suured parved on teraviljapõldudel. Ja ega nad enne pesitsema lenda, kui soojemaks läheb.“
Helme vallas tegutsev Ain Juurikas on seni näljaste lindude masskülaskäigust pääsenud. Juba mitmendat päeva Kalme külas peatuv umbes tuhandepealine haneparv on enese nuumamiseks naabri karja- ja heinamaad tema viljapõldudele eelistanud. Põllumees tõdes kibeda huumoriga, et ju on naabril enamat pakkuda - ilmselt ristikut. „Eks olukord on vilets: tööd seisavad. Suur vihm tegi põllu päris pehmeks ja põllule veel ei saa.“
/nginx/o/2017/04/26/6594559t1h6067.jpg)
Võib veel hullemaks minna
Samas rõhutasid nii Kalle Kits kui keskkonnaameti peaspetsialist Tõnu Talvi, et kuigi praegune seis ka Lõuna-Eesti põllumehi ilmselgelt ei rõõmusta, on Põhja-Eestis olukord veel hullem. Seda kinnitas ka Virumaa Põllumeeste Liidu juht Einar Jakobi.
„Virumaa jääb rändeteedele. Mul endal mere lähedal põlde pole, aga tean, et kus on rannikul põllud, peatuvad linnud tänavu nädalaid ja kuid. Paraku harjuvad nad üha enam ka igasugu peletitega,“ tõi Virumaa esipõllumees välja.
Kui Eesti Ornitoloogiaühingu juht Andres Kalamees arvas kolmapäeva hommikul, et kevadränne on saavutanud vähemalt Võrtsjärve ümbruses maksimumi, siis Tõnu Talvi arvas, et saab veel hullemaks minna. „Ränne käib heitliku ilma tõttu juppide kaupa. Kriitiline periood võib saabuda mai algul, kui handele lisaks peaks saabuma valgepõsk-lagled.“
„Kuna ilmaolud on ebasoodsad ja pesitsusaeg surub takka, võivad lagled suures osas Eestist ka peatumata üle lennata,“ pakkus Kalamees põllupidajatele siiski lootusekiire.
Lind aga loll ei ole: tema läheb sinna, kust midagi süüa saab.
Maaülikooli juhtivteadur, riikliku hanede seireprojekti juht Aivar Leito rõhutas, et lagled pole erinevalt hanedest Valgamaa põlde kunagi olulisel määral ohustanud – nemad peatuvad pigem Lääne- ja Põhja-Eestis.
„Kui ränne venib, võib laglede mõju olla kõikjal Eestis tavalisest väiksem. Rändeperiood lõpeb alati samal ajal. Küll on aga haned tänavu tõepoolest pikemalt Eestis peatumas. Esimesed parved tulid juba märtsi keskel. Sellepärast on ilmselt ka kahjustuste hulk põldudel tavalisest suurem,“ selgitas Leito.
Kalle Kits kinnitas, et praegu on vara veel öelda midagi maakonna põldudele lindude rändega tekitatud kahjude kohta.
/nginx/o/2017/04/26/6593145t1h0fc1.jpg)
Täpsem lahkumine sõltub ilmast
Kui selles olid nii põllu- kui loodusemehed ühel meelel, et mai lõpuks on põhja poole pesitsema kiirustavad haned ja lagled Eestist läinud, siis täpsemalt sõltub nende lahkumine ilmaoludest. „Eelkõige ilmaoludest rändeteedel,“ täpsustas Tarmo Evestus Otepää looduskeskusest.
Milline aga lähinädalate ilm on, ei oska täpselt öelda keegi. Kui Põlvas elav Kuuse-taat ennustas eelmisel nädalal Valgamaalasele ilma peatset ja kiiret soojenemist ning seda, et puud lähevad lehte 1.—5. mai vahel, siis samuti ilmaennustajana tuntust kogunud Arvi Lepisk Räpinast ütles, et senine looduse areng puude lehteminekut mai alguseks ei luba.
„Pole viimastel nädalatel väga uurida jõudnud, kuid kased ja teised metsapuud kodu lähedal veel lehepungi ei näita. Toomingad ja marjapõõsad on küll juba hiirekõrvul. Et kas või 5. maiks puud lehes oleks, peaks temperatuur mitu päeva järjest olema 10—15 kraadi. Seejuures ka öösel,“ rääkis Lepisk. Põllutöödega saab tema hinnangul Lõuna-Eestis alustada aga alles pärast 10. maid.
KAHJU HÜVITAMINE
Kahju hüvitamiseks tuleb pärast kahjustuse avastamist viivitamatult teavitada keskkonnaametit muu hulgas siis, kui rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad.
Amet hindab kahjustuse viie tööpäeva jooksul teavitamisest ning esitab pärast hindamisakti koopia kahjusaajale kümne tööpäeva jooksul. Seejärel tuleb esitada ametile kirjalik või digitaalselt allkirjastatud avaldus.
Keskkonnaamet teeb otsuse kolme kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest.
Allikas: keskkonnaamet