:format(webp)/nginx/o/2013/08/07/1945870t1h9ceb.jpg)
Täna, 28. aprillil on ülemaailmne töötervishoiu ja tööohutuse päev, mil mälestatakse tööõnnetustest hukkunuid ja viga saanuid ning juhitakse tähelepanu töökeskkonnas varitsevatele ohtudele. Eestis juhtub pea iga neljas tööõnnetus masinate või seadmete käsitsemisel.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO andmetel juhtub maailmas aastas ligi 313 miljonit vigastusega tööõnnetust ja 350 000 surmaga lõppevat tööõnnetust. Surmaga lõppevaid kutsehaigusi tuleb ette ligi 2 miljonil korral. Majandusnumbritesse arvestatuna tähendab see 4 protsenti kogu maailma majanduskasvust.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul juhtub Eestis keskmiselt päevas 14 tööõnnetust. Valdavalt on tegemist kergete õnnetusega, ent paraku on kasvanud ka raskete ja surmaga juhtunud tööõnnetuste arv. Ligi 35 protsenti õnnetustest juhtub töötamise esimesel aastal ehk on peamiselt seotud väheste kogemuste ja puuduliku juhendamisega.
«Väga palju õnnetusi juhtub masinate ja seadmetega töötamisel. Siin on nii mõnigi kord põhjustanud õnnetuse töötaja ise, kes on kaitseseadised eemaldanud. Arvatakse, et ollakse juba piisavalt kogenud ning tuuakse ohutus mugavusele ohvriks. Tagajärjed võivad aga olla väga rasked,» lisas ta.
Maripuu rõhutas, et töötajal on õigus keelduda tegemast tööd, mille täitmine seab ohtu tema või teiste tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid. «Sellistest olukordadest tuleb viivitamatult ja valehäbita tööandjale teada anda, sest mängus on nii töötaja enda kui ka kolleegide elu ja tervis.»
Eelmisel aastal registreeris tööinspektsioon 5081 tööõnnetust, millest 26 lõppes surmaga. Ligi veerand tööõnnetustest oli põhjustatud kontrolli kaotamisest masinate, tööriistade või seadmete üle. Ohtlikud võivad olla ka esmapilgul süütud seadmed, nagu blender mahlabaaris, juuksesirgendaja ilusalongis või nugadeteritaja köögis, kui neid lohakalt käsitseda.