Valga põhikool võtab eeskuju Inglismaa koolidest

Kolmandat aastat Valga põhikooli juhtival Hannely Luik-Stogovil julgetest ideedest puudust ei tule ning ta on veendunud, et peagi on nende positiivne mõju ka laiemale üldsusele näha.

FOTO: Taavi Niittee / Valgamaalane

Puudulike hinnete, tundidest puuduvate ja käitumisraskustega õpilastega seotud probleemidega maadlevad paljud koolid. Eesti suuruselt teine, ligi 850 õpilasega Valga põhikool plaanib nendega võidelda jõuliste muudatuste abil.

«Eelmisel aastal tehtud järelvalve järeldas, et meil on asjad päris head ja meid tuuakse lausa maakonnas eeskujuks,» sõnas Valga põhikooli direktor Hannely Luik-Stogov. Samas tunnistas ta, et halvasti õppivate ja poppi tegevate õpilastega on üksjagu probleeme.

Lisaks tõi koolijuht murekohana välja tunde segavad, tubaka- ja alkoholitooteid tarbivad õpilased, kellega tegelemiseks koolil mõjusad vahendid puuduvad. «Politsei ütleb, et sellega peaks tegelema kodukord. Samas ei ole meil selle põhjal muud meedet, kui õpilast lihtsalt veenda. Tundub, nagu oleks kool muredega üksi.»

Kohustused saavad allkirja

Et olukorda parandada, on kooli juhtkond tuld võtnud mõnest vähelevinud, kuid uuenduslikust ideest. Nende eesmärgiks peab direktor kooli ja kodu senisest tihedamat koostööd õpilase heaolu nimel.

Ühe suurima muudatusena näeb Luik-Stogov järgmise õppeaasta alguses algklassi astuvate lastevanematega sõlmitavat koostöölepingut. Tegu oleks dokumendiga, kus loetletud nii vanemate kui kooli kohustused. «Sellega vastutab vanem, et tema laps koolis käib. Kool vastutab lapsele parimate teadmiste ja oskuste andmise eest.»

Inglismaa koolide eeskujul sõlmitava lepinguga, mis on teadaolevalt esimene Eestis, kaasneb pooletunnine vestlus, kus vanematele tutvustatakse kooli kodukorda. «Kogemus on näidanud, et sellega ei olda kursis. Väga levinud on veider arusaam, et kooli astuva õpilasega peab tegelema vaid kool,» märkis Luik-Stogov, kes loodab, et selgitustöö sellise mulje kummutab.

Tasemeõpe on ennast õigustanud

Puudulike hinnete ja tasemetööde tulemuste parandamiseks on kool juba samme astunud. Näiteks on loodud hariduslike erivajadustega laste klasse, kuhu suunatakse pidevalt puudujad ja kehvade hinnetega õpilased. «Tänaseks näeme, et nende hinded on muutunud positiivseteks ja laps tuleb kooli hea meelega,» tõdes direktor.

Lisaks on aasta algusest matemaatikat õpetatud vastavalt laste tasemele. Selleks on koostatud viis gruppi, millest üks on mõeldud võimekamatele ja teine õpiraskustega lastele. Kolm ülejäänut jätkavad õpet tavatempos. Tänu kahe äärmuse eraldamisele saavad õpetajad tegeleda lastega vastavalt nende vajadustele.

Kuna tasemeõpe on end matemaatika puhul õigustanud, kavatseb kool sügisest sama praktikat rakendada eesti keele puhul. «Lastel on tõsiseid raskusi funktsionaalse lugemisoskusega. See toob kaasa puudujääke loodusainetes, kuna õpilased ei saa materjalidest aru,» põhjendas direktor.

Peale tasemeõppe üritatakse laste lugemisoskust arendada algklassides toimuma hakkavate lugemistundide abil, kus koos loetakse kohustuslikku kirjandust.

Numbril peaks olema sisu

Veel ühe muudatusena on koolil plaan järgmisest õppeaastast täiendada traditsioonilist hindamissüsteemi sisulise hindamisega. Nii hakkaksid 4.–9. klassi õpilaste tunnistustele kantavate hinnete taga asuma sõnalised selgitused. «Eesmärk on vanematele välja kirjutada, kuidas tema lapse hinne on kujunenud ja mis tasemel ta on,» ütles direktor.

Kuu alguses toimunud koosolekul, kus kooli personali ja lastevanematega arutati esimeses kolmes klassis kasutatava ainult sõnalise hindamise muutmist detailsemaks, jäi Luik-Stogovi sõnul kõlama mitu protesti. Direktori sõnul osales aga umbes 400 kutsutud vanemast vaid 40.

Direktori sõnul olid peamised argumendid: «Kuidas last hea hinde eest premeerida?» ja «Kuidas laps aru saab, mida oskab?» Samas lisas koolijuht, et mõistab numbriliste hinnetega üles kasvanud vanemate raskusi uue süsteemiga kohanemisel. «Usun, et pikas perspektiivis annab see parema ülevaate õpilase arengust.»

Langusest tõus

Muudatuste positiivset efekti loodab kooli juhtkond näha umbes kolme aasta pärast. «Praegu näeme, et need probleemid hakkavad käest libisema ja kui midagi kohe ette ei võta, muutuvad need tõsisemaks,» arvas direktor.

Koolis on käimas ka mitu programmi õpetajatele. Üks nendest kujutab endast pedagoogide pidevat koolisisest täiendusõpet ja kogemuste vahetamist. Ka see Eestis unikaalne programm olevat üle võetud Inglismaalt.

Luik-Stogov väitis, et mõne aasta taguse koolide ühinemise ja raske kohanemisperioodi järel on personal nüüdseks end nii-öelda sisse töötanud ja astub ühte sammu.

Hoolekogul etteheiteid pole

Valga põhikooli hoolekogu juhataja Kersti Lepik kinnitas, et nad on muudatustega kursis ning kiidavad need heaks. «Puudulikke hindeid on üpris palju ja seega on uuenduslikud lähenemisviisid igati vajalikud.»

Kuu alguses peetud lapsevanemate koosolekult kuuldud küsimusi sõnalise hindamise kohta pidas Lepik sarnaselt Luik-Stogoviga pigem vanema põlvkonna harjumatuseks uudsete lahenduste suhtes. «See on uus ja teistmoodi, samas annab sõnaline hinnang laste oskustest ja vajakajäämidest palju parema ülevaate.»

Kuidas sõnaline hindamine täpsemalt välja hakkab nägema ja kuidas seda nii lastele kui nende vanematele paremini tutvustada, selguvat kooli ja hoolekogu koostöö tulemusel juuliks.

Tagasi üles