/nginx/o/2016/10/25/6002313t1h5aa1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6615917t1h2e3a.jpg)
Valgamaa Metsühistu eestvedamisel said laupäevasel metsapäeval Taheva kandis mulda 4500 kuuse- ja 1500 männitaime.
Valgamaa mets sai taas puudelisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal istutatakse metsadesse üle Eesti 30 miljonit väikest puud, peamiselt meie metsadele omaseid mände, kuuski ja kaski. Kui riigimetsas saab metsaistutusel tööd 1700 inimest, siis erametsades tehakse suur osa tööst metsaomanike endi poolt või talgutena, koos pere ja sõpradega.
Valgamaal hoolitseb metsaomanike metsauuenduse korraldamise ja metsakasvatuslikele küsimustele vastuste andmise eest Valgamaa Metsaühistu, kelle mitmete liikmete jaoks tõi metsaistutamise planeeritust oluliselt varem päevakorda eelmisel aastal Kagu-Eestit lagedamaks muutnud torm. Ka seekordseks istutusalaks oli valitud just 2016. aasta juulitormi tõttu lagedaks jäänud ala.
Metsasõbrad said käed mullaseks
Vihmasel ja kõledavõitu laupäeva hommikul koguneski mitukümmend metsaistutustalgulist Laanemetsa ja Koobassaare vahelisele metsalangile, et üheskoos kuused ja männid kasvama panna.
„Meie liikmed panevad sel aastal Valgamaal kasvama üle 160 000 puu ja see siin on alles algus. Töö läheb edasi, kuna tormikahjud tuleb kindlasti taastada,“ rääkis Valgamaa Metsühistu juhatuse esimees Atso Adson.
Kui kuuski istutati vanaviisi labidatega, siis männid pandi maasse spetsiaalse istutustoruga. Kokku suudeti metsapäeval taastada umbes 3 hektarit metsa.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6615857t1h9972.jpg)
Mõnetunnisele metsaistutamisele järgnes ühine supi söömine ja arutelu erametsa majandamisest, metsa kasvatamisest ja piirkonnale omaste tormikahjustustega metsade taastamisest.
Oleks vaid taimi rohkem
Valgamaa Metsaühistu liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht võiks Adsoni hinnangul isegi suurem olla. „Istutamiseks sobivad taimed tuleb tellida juba eelneval hooajal, siis on kindlam, et neid jätkub. Õnneks on kodumaised taimetootjad mahtusid tublisti kasvatanud ja ehk saadakse lähiaastatel jagu pidevast taimenappusest,” lisas ta.
Laupäeval istutatud taimed olid pärit erinevatest puukoolidest ning ka Taheva kandi taimekasvataja Helju Leoski taimlast.
„Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kasvatab ise kogu vajamineva istutusmaterjali ja kuna riigimetsa puhul on tegu hästi planeeritava ehk ühe omaniku metsaga, siis on RMK-l välja kujunenud kindel struktuur ja kindlad mahud. Seetõttu erametsaomanikele reeglina istutusmaterjali ei turustata,” ütles Adson.
Metsa istutamise mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus, mille mõju koos metsaühistute hea tööga metsaomanike teavitamisel ja taimede vahendamisel on hästi näha just väikemetsaomanike kinnistutel. „Kuigi toetusraha on sel aastal vähem, toimib toetuse jagamise süsteem selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte,“ rääkis Adson.
„Kuigi toetused pole igavesed, muutuvad ajaga ja kohati ka kaovad, on need siiski oluliselt aktiveerinud erametsaomanikke tegelema metsa uuendamise ja kaugemasse tulevikku vaatamisega. Täna istutatud puuhakatiste tavapärane eluring on laias laastus sarnane inimese omaga ja enamasti saavad alles meie järeltulijad osa sellest õigest ja suurest metsa moodi metsast. Küllap nemad on kunagi ütlejad, et kas eelmised põlved toimisid õigesti ja vastutustundlikult kui määrasid kasvama just selle või teise puuliigi,”ütles Adson.