/nginx/o/2017/05/04/6622433t1h7400.jpg)
Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.
2016. aastal oli juba teist aastat järjest rändesaldo positiivne – sisseränne oli suurem kui väljaränne. 2016. aasta jooksul asus Eestisse elama 14 822 inimest ja Eestist lahkus 13 792 inimest. Et välisränne jääb Eesti elanikel tihti registreerimata, siis alates 2015. aasta andmetest võtab Statistikaamet lisaks registreeritud rändele arvesse ka registreerimata rännet ning seetõttu on rändevood alates 2015. aastast varasemate aastatega võrreldes suuremad, teatas Statistikaamet.
2016. aastal sündis 14 053 ja suri 15 392 inimest. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kolmel aastal. Sünnitusealiste naiste (15–44-aastased) arv on kümne aastaga vähenenud rohkem kui 36 000 naise võrra, kuid aktiivses sünnituseas (25–34-aastased) naiste arv on püsinud suhteliselt stabiilsena ja hakkab kahanema alles nüüd, kui sellesse ikka on jõudmas 1990ndate väikesed sünnipõlvkonnad. Sündide arvu püsimine 2012. aasta tasemel tähendab, et sünnitatud laste arv naise kohta suureneb. Surmade arv aastas on viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne ja püsinud vahemikus 15 000–16 000.
Kui vaadata 2016. aasta rahvastikuprotsesse sugude kaupa, siis selgub, et aasta jooksul on meeste arv rahvastikus kasvanud 830 ja naiste arv vähenenud 1139 võrra. 2016. aastal sündis ligi 700 poissi rohkem kui tüdrukuid ja kuna naisi on vanemates vanuserühmades enam, on naiste hulgas surmajuhtumeid meestest rohkem. Välisrände saldo oli mõlemal sugupoolel positiivne (sisseränne oli suurem kui väljaränne), kuid mehi lisandus rändesaldo tulemusel rahvastikku ligi 600 võrra rohkem kui naisi.
Rahvaarvu muutusi maakondades vaadates selgub, et 2016. aasta jooksul Harju ja Tartu maakonna rahvaarv kasvas, aga teistes maakondades kahanes. Kõige rohkem vähenes Ida-Viru maakonna rahvaarv.