Arvamus: Parema maine suunas

Margus Ojaots

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Töökäte vähenemine ühiskonnas paneb meid üha enam arutlema, kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus. Tööjõu koolitamise ja väljaõppe vajadustest on aru saanud kõik ühiskonna osapooled, aga see pole kogu aeg nii olnud.

Taasiseseisvumise algaastatel oli olukord teistsugune. Kutseõppeasutused olid eri ministeeriumite alluvuses, taristud olid aegunud, tööandjaid huvitas valdavalt odav tööjõud ning otsused, milliseid erialasid ja kutseid õpetada, tehti hetkemõjude alusel.

Kutsehariduse maine polnud kiita ning väga paljud inimesed nägid võimalusi oma arenguks ja eneseteostuseks vaid kõrghariduses. Muutustega oli vaja pihta hakata, et tõsta ühiskonna usaldust kutsehariduse vastu ja ühtlasi ka mainet.

Esimesed tõsisemad muudatusplaanid valmisid 1990. aastate keskpaigaks. Enamik kutsekoole koondati haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) alluvusse, koolide liitmiste teel moodustati regionaalsed kutseõppekeskused, sealhulgas loodi Valgamaa kutseõppekeskus Valgas ja Helmes asunud kutseõppeasutuste liitmise teel. Sel perioodil oli esmane ülesanne, et koolid vabaneksid tarbetutest hoonetest ja tegevustest.

Koolid hakkasid osalema rahvusvahelistes projektides, mis võimaldas töötajatel ja õpilastel saada rahvusvahelist kogemust. Osa projekte võimaldas ka natuke seadmeid soetada. Tihenes koostöö tööandjatega, kes tunnetasid, et kutseõppeasutused on partnerid, kes aitavad neil tööjõudu leida. Kõik sellised sammud tõstsid kutsehariduse usaldusväärsust ühiskonnas.

Õpikeskkonna arendamine sai uue hoo sisse pärast Eesti astumist Euroopa Liitu aastal 2004. HTMil oli valminud selleks ajaks plaan, mis pidas Eestis optimaalseks 25–29 kutsekooli tegutsemist. Järgneva kümne aasta jooksul investeeriti kutsekoolide hoonetesse ja õppeseadmetesse 0,2 miljardit eurot Euroopa Liidu ja Eesti riigi raha. Lisaks tekkisid võimalused õpetajatele ja õpilastele regulaarseks praktikaks ELi riikides.

Koostöös tööandjatega töötati välja kutsestandardite süsteem, mis seoti tihedalt koolide õppekavadega. Uute kavade väljatöötamisega kaasnesid õpetajate ümber- ja täiendõppeprogrammid. Kutseõppeasutused muutusid tööandjatele koostööpartneriteks tööjõu välja- ja ümberõppes.

Kuressaare ametikooli väikelaevaehituse kompetentsikeskus ja Võrumaa kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter on ettevõtluse ja kutsehariduse koostöö tippnäited.

Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus on tinginud umbes kümne protsendi Eesti elanikkonna töötamise välisriikides. Valdavalt on need töötajad oskustöölised. Õppetöö kvaliteedi paranemine ja õppurite mitmekülgsed sotsiaalsed oskused tõstsid omakorda kutsehariduse mainet.

Uuendused pole läinud kergesti. On olnud tagasilööke ja ebaõnnestumisi, mida olen ise kogenud ning meedia kajastanud. Tõsine proovikivi on mugavustsoonis olevatele kooli töötajatele selgitada, et muudatused tagavad kooli usaldusväärsuse ja maine kasvu ning ühtlasi jätkusuutlikkuse.

Tänapäeval on põhiline hariduse arengusuundi suunav dokument «Eesti elukestva õppe strateegia 2020». Selles on sihiks seatud, et aastaks 2020 on Eestis 24 kutseõppeasutust.

Kutsehariduse maine tõstmiseks on oluline, kuidas kool kui organisatsioon toimib. Hariduse kvaliteedi tagamiseks peab olema vastav õpikeskkond, nüüdisaegsed ja tuleviku töömaailma vajadusi arvestavad õppekavad ning vastavad õpetajad ja töötajad – maine kandjad. Selleks peavad nad tundma ennast organisatsioonis hästi, kuid see ei tohi olla mugavus-, vaid saavutusheaolu.

Igal õpetajal peab olema oma motivatsioonipakett, mis lisaks palgale sisaldab isiksuse arenguvõimalusi ja  täiendõppeid.

Ettevõtetega tuleb teha väga tihedat koostööd ja pakkuda neile koolitusvõimalusi. Töökohapõhise õppevormi juurutamine ongi õnnestunud tänu sellisele koostööle. Kuulume erialaliitudesse, mis on seotud koolis õpetatavate erialadega, ja koostöös nendega valmivad koolile ka õppekavad.

Valgamaa kutseõppekeskus püüab olla kindel koostööpartner Valgale ja kogu Valgamaale, et tugevdada piirkonna identiteeti. Osaleme laatadel, messidel ja spordiüritustel, näidates, et kool on maakonna lahutamatu osa. Koostöös Valga gümnaasiumiga on alates märtsist kahe kooli peale ühine õpilaste segatantsurühm. Kõigi nende tegevustega tahame süvendada kooli usaldusväärsust kohaliku kogukonna silmis ja tõsta ka mainet.

Kindlasti ei ole me unustanud õpilaste toetamist. On riiklikud toetused õppuritele, õpilaskodus on loodud kõik võimalused elamiseks ja õppimiseks. Koolis töötavad kursusejuhendajad, kes noortele toeks probleemide lahendamisel. Tahame olla vanematele usaldusväärne partner nende laste arenguteel.

Seda osa meie õppuritest, kes oma tööteel muudatusi plaanivad, tahame toetada uute ametioskuste õppimisel. Neid on meil 40 protsendi ringis.

Meie töö ei piirdu ainult Valgamaaga. Käime üle Lõuna-Eesti ettevõtetes koolitusi läbi viimas. Samas püüame erialasid, mida seadusandlus meil ei võimalda õpetada, aga kohapeal on vajadus olemas, korraldada koostöös teiste koolidega. Hea näide on veoautojuhtide koolitus koostöös Viljandi kutseõppekeskusega. Samuti toimib meil ingliskeelne logistikute õpe, kus õppureid on peale Eesti ka Gruusiast, Armeeniast, Ukrainast, Lätist ja Venemaalt.

Kõikide nende tegvustega tahame tõsta kooli usaldusväärsust ja mainet ettevõtjate, lastevanemate ja kogu kohaliku kogukonna silmis. Kindlasti ei ole kõik tahud lõplikult ja ideaalselt lihvitud, aga jätkame töötamist selles suunas. Tahame jõuda tasemele, et kohalik kogukond tuleks ametioskusi õppima just Valgamaa kutse­õppekeskusesse.

Tagasi üles