Põlengud Holdres said jätku reede õhtul, kui kella 21 paiku süttis külas saun. Juba paar tundi hiljem põlesid läheduses saun ja kuur.
Põlengud hoiavad Holdre elanikke valvel
Vaevalt oli Vastseveski kinnistul süttinud saun kustutatud ja Tõrva päästjad lahkunud, kui enne kella 23 tuli Helme vallas asuvast Holdrest uus ärev teade. Seekord oli tuleroaks langemas Holdre lossi vastas asuval Männiku kinnistul kõrvuti paiknevad kuur ja saun. Ööpimedas oli kaugele näha kõrget tulesammast.
Sellele põlengule reageeriti suurte jõududega. Tõrva ja Valga päästjatele tuli abi Viljandimaalt: Abja-Paluoja päästekomando ja Karksi-Nuia vabatahtlikud. Kohale saabus ka politseipatrull. Päästjate kohale jõudes oli kuur, milles omanik hoidis laudu ja prusse, suurelt jaolt põlenud ning häviski täielikult. Kõrvalolev saun oli samuti tuld võtnud, kuid selle lõplik põlemine suudeti ära hoida.
Palkhoone tagasein sai tugevalt kahjustada ja katus sarikate ja roovikutega hävis. Õnnetuseses inimesed viga ei saanud ja päästjad lahkusid sündmuskohalt öösel kella ühe paiku.
Süütamisehirm magada ei lase
Õnnetuspaigal viibinud Rein Järlov, kelle perele kuulub Vastseveski kinnistu saun, mis süttis lühikese aja jooksul teist korda, märkis, et külas aset leidvad kahtlased tuleõnnetused on kindlasti süütamised. «Täna küll ei julge magama minna, tegelikult on tükk aega juba hirm,» tunnistas külaelanik.
Järlov teadis öelda, et naabril oli Männiku saunas elekter, kuid sauna ta reede õhtul ei kütnud. Seega ei saanud tuli mehe sõnul kuidagi hooletust kütmisest lahti pääseda, ka elektrist tõenäoliselt mitte. Sama kinnitas esmaspäeval kinnistu omanik Ahti Saukkonen ise, kes reedeöise kahjutule puhkemise ajal oli juba maganud.
«Naabrid märkasid ja kutsusid päästjad,» viipas mees Järlovite eluaseme poole. «Nemad tulid ka mulle teatama.»
Päästeameti Tartumaa menetlusbüroo juhtivinspektor Illar Toots, kes eile põlengukohal juurdlust läbi viis, oli mitteametlikult arvamusel, et juhtunu oli tõenäoliselt süütamine, sealjuures jutt metallivaraste kätetööst lihtsalt libaversioon, milles puudub loogika. «Mina ütleks, et põleng algas kuurist ja selle põhjustas sisseviidud lahtine tulekolle. Peremees tuli välja, siis saun veel ei põlenud – süttis hiljem.»
Kõige rohkem kardab maja peremees, et saunajäänused ühel ööl jälle süüdatakse. Holdres juba 18 aastat elaval Saukkonenil omateada vaenlasi ei ole. «See ei ole süütamine vaenust, see peab olema haige inimene,» arvas mees, kelle näost paistis, et tal on oma versioon süttimiste kohta.
Juhtumite menetlus kestab
Holdre külas on olnud sel kevadel rida süttimisi. Aprilli alguses puhkes tulekahju kahes hoones: saunas ja heinaga täidetud vanas kaalukojas. Üksteisest vaevalt mõnesaja meetri kaugusel asunud hooned põlesid ühel päeval, mõnetunnise vahega.
Paar päeva hiljem põles nimetatud kohtade lähedal kolmel hektaril maastik. Külaelanikud oletasid tookord, et tegemist on süütamistega ja seostasid neid enne põlenguid väidetavalt toimunud metallivargusega.
Menetlus eelmisel kuul Holdres süttinud tulekahjude suhtes veel kestab. «Kedagi kahtlustatavana üle kuulatud ei ole,» kinnitas prokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius.
Varalist kahju hindab Ahti Saukkonen omajagu suureks. Hävinud kuuris hoidis ta prusse ja laudu – põrandamaterjali toorikuid, nii umbes neli-viis tihu. Lisaks oli virnas hulk saunapuid. Saun jäi püsti, peremehe hinnangul saab sellest veel asja. «Katus küll põles ja tagaseina palgid on söestunud, aga seest on korras.»
Kindlustust hoonetel ei olnud. «Saunakatuse taastamine läheb kalliks maksma: katuseplaadid ja uued sarikad ning roovistik,» lisas Saukkonen.
Nüüd süttinud kuuri ja sauna naabruses on ka aprillis põlenud heinahoidlana kasutusel olnud kaalukoja jäänused. Et kõik tulekahjud on süttinud väikesel maa-alal, välistab Männiku kinnistu omanik nende juhuslikkuse. «Kokkulangevusi on isegi kellaaegades – mõlemad põlesid kella 11 ajal õhtul,» lisas Saukkonen. «Mis viga siin süüdata, sest tegelikult keegi eriti ei näe.»