Mulgimaal stardib 10. juunil teine Tõrva ekstreemjooks, mis on ühtlasi esimest korda toimuva Eesti ekstreemjooksu karikasarja teine osavõistlus. Võistluse käigus selguvad esimest korda Eesti meistrid takistustega maastikujooksus (OCR).
Tõrvas selguvad Eesti meistrid takistustega maastikujooksus
Põhijooksu pikkus on 7–8 kilomeetrit ning tegemist on klassikalise maastikujooksuga, mida ilmestavad looduslikud ja tehislikud takistused. Lühijooksu pikkus on kuni kolm kilomeetrit ning see on mõeldud kuni 2004. aastal sündinud noortele.
Ekstreemjooksu korraldamisel arvestatakse Tõrva piirkonna maastikulist eripära ning nii kulgebki jooksurada läbi veekogude, üle mägede ja orgude, sekka metsa ja võsa. Võistluse käigus tuleb ronida, joosta, hüpata ning ületada looduslikke ja tehislikke takistusi. Rajale jääb ka Vanamõisa järve hüppetorn, kust osalejad võivad, aga ei pea alla hüppama.
Võistluse peakorraldaja Siim Ausmees selgitas, et Tõrva ekstreemjooksule on oodatud eri vanuses jooksusõbrad, kes tahavad kogeda senisest teistmoodi kulgevat maastikujooksu. «Tänavuse ekstreemjooksu rada jääb üldjoontes samaks 2016. aasta võistlusega, kuid juurde tuleb mitmesuguseid takistusi ning võistluse atraktiivsuse tõstmiseks on plaanis ka eraldi publikukatse gümnaasiumi staadionil.»
Osavõtutasu sisaldab muu hulgas erikujundusega osalejamedalit, võistluse meenet ja kiibiga ajavõtmist. Finišis ootab kõiki lõpetajaid taastumisala jookide ja puuviljadega.
Auhinnatakse kõikide võistlusklasside kolme parimat osalejat ja kolme parimat võistkonda. Võistlusklasside võitjad on ühtlasi Eesti meistrid takistustega maastikujooksus.
Eesti ekstreemjooksu karikasari jätkub 15. juulil Pajusi Mudajooksuga. Sarja viimane etapp, Saku ekstreemjooks on 5. augustil Harjumaal.
Tõrva ekstreemjooksu peakorraldajad on spordiklubi Meie Liigume ja Mulgimaa spordiklubi koostöös Tõrva linnavalitsuse, Tõrva spordiseltsi ja Eesti Multispordi Liiduga.