Pühaliku nimega küla

Kuigi külapildis on ka minevikku kaduvat ja kohendamist vajavat, paistab Pühaste külas silma heaperemehelik suhtumine vanadesse hoonetesse. Foto: Paul Poderat/Valgamaalane

Pühaste küla, mis lähiajaloos kuulus naaberküladega Rõngu kihelkonda, saab haldusreformi käigus peagi tagasi Tartumaa koosseisu. Küla jääb Puka valla põhjaosasse, piirnedes läänes Võrtsjärvega, lõunast Purtsi külaga, ida poolt piiravad teda Rebaste ja Pedaste. Suurelt osalt paiknebki küla Võrtsjärve hoiualal. Kui minna küla põhjatippu, kus Pühaste oja suubub Võrtsjärve, paistavad korraga kätte nii Tartumaa kui üle järve Viljandimaa.

Küla läbib edela-kirdesuunaliselt Viljandi–Rõngu maantee, seega on bussiühendus päris hea.

Otsest viidet, millal küla alguse on saanud, ei leidnudki. Märgid näitavad, et paikkonna lugu on pikk ja see Võrtsjärve-äärne piirkond on olnud tihedalt asustatud iidsetest aegadest. Sellest annavad märku kas või tihedalt paiknevad kivikalmed Laanevälja põllul ja mujal ning teised muistsed mälestusmärgid. Esimese aastatuhandega enne Kristust dateeritud ohvrikivi Parmupõllu kinnistul aga korjab ande tänaseni.