Päevatoimetaja:
Tiit Loim

Kassikakud saavad kaheksa uut püsielupaika

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eeva Nugis
Copy
Kassikakk Alaveski loomapargis.
Kassikakk Alaveski loomapargis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastab üsna pea paberi, millega luuakse kaheksa uut püsielupaika Eestis haruldasele ja ohustatud kassikakule.

Ohustatud linnuliigi päästmiseks tehakse suuri pingutusi nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt.

Püsielupaigad loovad kassikakkude elutsemisalade ümber vähemalt 200-meetrised mõjualad, kus on igasugune metsatöö keelatud ja kuhu ei tohi inimene isegi jalga tõsta. Kokku luuakse nii 380 hektarit maad, mis kuulub ainult kassikakkudele.

"Nad on väga tundlikud linnud, kes ka väiksema häirimise puhul hülgavad pesa. Isegi siis, kui neil on väikesed pojad pesas," sõnas keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Hanno Zingel. Ta lisas, et kassikakkude arvukus on Eestis aastate jooksul pidevalt vähenenud. Praegu on teada 43 leiukohta ning kokku arvatakse meil pesitsevat 90 paari. Parematel päevadel on siin oma tiibu sirutanud umbes 200 paari.

Kassikakkude arvukus on pidevalt vähenenud kogu Euroopas, aga viimastel aastatel on tehtud suuri investeeringuid, et ikoonilist metsalindu ajaloolistesse piirkondadesse taasasustada. Tehistingimustes kasvatatud lindude järglased on viidud loodusesse ja õpetatud neile seal hakkama saamist.

Tagasi üles