:format(webp)/nginx/o/2017/05/27/6714257t1h7279.jpg)
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori Indrek Halliste sõnul on linnugripi risk Eestis väga kõrge.
Eestil lasub linnugripi oht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Linnugripp ei ole veel Eestis, aga risk on väga kõrge. Lähimad leiud on Soomes, Rootsis ja Leedus. Linnugripi ennetamiseks on kogu meeskond ja meie koostööpartnerid teinud väga tugevat tööd. Kohtumiste, koolituste ja infomaterjalidega püütakse linnukasvatajate teadmisi suurendada. Ennetava abinõuna piirasime ajutiselt lindude väljaspidamist," ütles Halliste intervjuus lehele.
"Kui lindude rändeperiood mööda saab, hindame ekspertidega riske ja otsustame, millal piirangud maha võtta ning lubada jälle kodulindude tavapidamist," lisas ta.
Sigade katkuga võitlemisest saadud oskused ning kogemused tulevad tema sõnul kasuks, et ohte ennetada. "Tahame kõigis VTA hallatavates valdkondades jõuda reageerivast ennetavasse faasi. See tähendab süsteemset ennetuse plaanimist, kommunikatsiooni asutusest välja ja koostööpartnerite vahel. Loodame, et farmerite ning toidukäitlejate teadlikkus ka kasvab," rääkis Halliste.
"Ohutusnõudeid ei pea täitma veterinaar- ja toiduameti pärast, vaid inimeste endi pärast – et nende loomad ja linnud oleksid kaitstud ja nende toodetud toit, mida me iga päev tarbime, ohutu," märkis ta.
Halliste sõnul pole ka sigade Aafrika katk Eestist kadunud ja ohud on endiselt suured. "See tõenäosus, et katk veel mõnda farmi tabab, on aga nüüd natuke väiksem. Seakasvatajate teadlikkus on tõusnud, palju on tehtud teavitustööd, põllumehi ja jahimehi on väga intensiivselt koolitatud," rääkis ta.
"Jahimeestel on olnud katku likvideerimisel võtmeroll. Valmisolek, teadmised ja oskused on natuke paremad kui sel hetkel, mil sigade Aafrika katk meid tabas," lisas VTA peadirektor.
Kuigi praegu on Eestis päevakorral eelkõige sigade Aafrika katku ja linnugripi oht, on Eestit ohustavate loomataudide nimekiri Halliste sõnuö päris pikk. "Oluline on valmisolek ja oskused kõigi haiguste puhul mõjusalt reageerida," ütles ta.
"Unustada ei tohi näiteks suu- ja sõrataudi, mis on levinud kaugemal Venemaal – meie transporditingimustes võib kõike juhtuda. On veiste haigus nodulaarne dermatiit, mida rohkem esineb Balkani maades, aga elusloomade vedamisel on ka see oht, et transpordiga võib haigus meilegi jõuda," rääkis Halliste.