Marutaudivaktsiini külvati enam kui 6000 ruutkilomeetrile

Veterinaar- ja toiduameti projektijuht Enel Niin.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Eelmise nädalaga jõudis lõpule kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine Venemaaga piirnevatel aladel, vaktsiine külvati enam kui 6000 ruutkilomeetri suurusele alale.

"Selleks, et vältida marutaudi taaslevimist Eestisse metsloomade rändega, külvasime väikelennukitelt marutaudivastast vaktsiini 6100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel," ütles veterinaar- ja toiduameti projektijuht Enel Niin ameti pressiesindaja vahendusel. Amet lõpetas kevadise rebaste ja kährikute kevadine marutaudivastane suukaudne vaktsineerimine eelmise nädala laupäeval.

Vaktsiinsöötade külvamisega alustati Lõuna- ja Kagu-Eestist ning tööga jätkati Ida-Virumaal. Kokku kulus puhvertsoonis vaktsiinsöötade külvamiseks kuus päeva. Kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin.

Niine sõnul ei tohi haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril suurenev, haigus on endiselt levinud ka pajudes teistes riikides ning mitu riiki Euroopas on seeläbi taasnakatunud. "Ühtlasi on haiguse taastekke vältimiseks endiselt oluline ning seadusega kohustuslik lemmikloomade regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine," lisas ta.

Eesti on alates 2013. aastast ametlikult marutaudivaba riik. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel. Venemaal on taud jätkuvalt laialt levinud ning viimasel ajal on seal nii juhtumite arv kui ka nakkuse leviala suurenenud.

Veterinaar- ja toiduamet viib metsloomade marutaudivastaste vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel läbi kaks korda aastas. Järgmine vaktsineerimine viiakse läbi sügisel.

Tagasi üles