Endiste vangide tugikeskuse rajamine Valka tekitab tugevat vastuseisu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pöördumise koostajad Siiri Reiljan (vasakul) ja Allain Karuse andsid endiste vangide tugikeskuse loomisele vastu seisva pöördumise koos enam kui tuhande allkirjaga esmaspäeval Valga raekojas üle linnavolikogu esimehele Ivar Undile (keskel). Unt ütles, et kohtub homme keskuse eestvedajatega ning seejärel tuleb küsimus arutusele reedel volikogu istungil.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Ettevõtja Allain Karuse ning valgalased Kersti Telk ja Siiri Reiljan esitasid Valga linnavalitsusele ja volikogule 1095 inimese allkirjaga pöördumise, milles soovivad, et Lembitu tänavale ei tuleks endiste vangide majutus- ja nõustamiskeskust.

Pöördujad nõuavad, et linnavalitsus ja volikogu tõkestaksid endiste vangide koondamist Valga linna. Tekstis seisab, et Valgas ei jätku tööd isegi linna põliselanikele, seega ei ole endistele vangidele võimalik pakkuda tööd, et nad saaksid normaalset elu alustada. Samuti, et vangistusest vabanenute koondamine ühte kohta tähendab nende vanglas kujunenud suhete ja suhtumiste säilimist, millest tuleneb oht Valga elanikele.

«Endine koolihoone Lembitu tänaval on vangide ümberkasvatamisasutuse seisukohalt ka täiesti sobimatu, kuna asub elurajooni keskel ja häirib väga intensiivselt ümberkaudsete elanike, sealhulgas laste elu. Protestiallkirja andnud inimesed on nördinud, et endiste vangide Valka koondamise otsus on ette valmistatud salaja, Valga linna elanikke informeerimata, nende arvamust küsimata ja selle tegevuse tagajärgi Valga linna elanikega läbi arutamata,» seisab pöördumises.

Volikogu arutab küsimust reedel

Esmaspäeval andsid Karuse, Telk ja Reiljan pöördumise isiklikult üle Valga linnavolikogu esimehele Ivar Undile. Unt ütles, et volikogu arutab küsimust kõigepealt projekti eestvedajatega ja seejärel reedesel istungil.

«Projekti kirjutajad väidavad, et kuus inimest, kes sinna tulevad, on täna juba Valgas olemas ja lihtsalt saavad teenusele. Siiamaani keegi nendega ei tegelenud, aga nüüd hakatakse tegelema, mis tähendab vangile paremat lahendust ja võib-olla ühiskonnale ka,» rääkis Unt.

«Mingil määral tuleb inimeste hirmudega tegeleda ja nendega arvestada. Iseküsimus, kas projekt näeb ette, et see peab toimuma aadressil Lembitu 2. Äkki võime seda teenust pakkuda ka kusagil mujal. See ei tähenda, et peab projektist loobuma,» lisas Unt.

Karuse, Telk ja Reiljan ütlesid, et asukoha muutmine Valgas neid ei rahuldaks, sest sellist keskust ei tohi linna üldse tulla. «Lähtudes sellest 1000 inimesest, siis koht ei ole oluline. Meil on niigi kuritegevuse poolest kõrge protsent,» ütles Karuse. Et keskus seda protsenti langetada võiks, ta ei uskunud.

Projekti vedava mittetulundusühingu Valga Abikeskus juhataja Teresa Sale ütles, et kaalub pöördumise tõttu hankest loobumist. «Mina tahan töötada kogukonna heaks, ma ei taha minna kogukonna vastu.» Samuti ütles ta, et MTÜ ei soovi olla poliitiliste mängude objekt. «Meid on tõmmatud poliitilisse mängu. Allain kandideerib linnapeakandidaadina Keskerakonna poolt volikogusse. Valimised on tulemas. Mind on isiklikult ja perekondlikult solvatud,» lisas Sale.

Allain Karuse ütles, et aktsioon ei ole kuidagi poliitikaga seotud. «See ei ole mingi poliitkampaania. Hull saab ainult nii mõelda, normaalne inimene nii ei mõtle. Vara on veel kampaaniat teha.»

Karuse tunnistas, et on sügisestel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerimist kaalunud, aga pole seda veel otsustanud. «Ma ei ole parteilane kuskil. Kuigi jah, mõtteid on sügisel kandideerida, aga midagi kindlat ei ole välja öelnud.»

Kersti Telk rääkis, et pöördus murega esmalt Siiri Reiljani poole, kes on tema naaber. «Naabriga rääkisin, naaber ütles mulle, et kuule, Kersti, teeme midagi, ei saa niimoodi. Meie olime algatajad,» lausus Telk.

Juhataja vabandab kogukonna ees

Sale selgitas, et hanke võitmisest said nad teada 18. mail ehk samal päeval, kui justiitsministeerium avaldas pressiteate keskuse avamisest. Enneei olnud nad kindlad, kas pakkumus osutub edukaks, mistõttu oleks ka arutelu olnud ennatlik. Ta tunnistas, et ehk siiski oleks pidanud inimestega rohkem suhtlema. «Väga vabandan kogukonna ees. Võib-olla eksisime. Oleksime pidanud ehk rohkem küsima, arutama. See on hea õppetund.»

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Stanislav Solodov selgitas, et seal majas on sarnase sihtgrupiga tegeldud juba kolm aastat ja midagi otseselt uut sinna ei rajata. «Nad ei tule sinna omapead elama. Seal on ööpäev läbi ka valve tagatud, on kodukord ja kindlad reeglid,» lisas Solodov.

Kui klientidele ei peaks jaguma töökohti, on Solodovi sõnul üks variant otsida töövõimalusi Tartus. «Paralleelne näide on näiteks meie teenusepakkuja Lootuse Küla, kes pakub teenust Harjumaal ja asub Tallinast 45minutilise rongisõidu kaugusel. Nad ise tööd ei paku, aga inimesi on võimalik suunata tööle näiteks Tallinnasse.»

Solodovi sõnul summa veel täpsustub, aga 85 protsendi ulatuses Euroopa sotsiaalfondi rahastatud projekti eelarve on kogu selle kestuse peale kuni 2019. aasta veebruari lõpuni umbes 80 000 eurot.

Tagasi üles