Pereema trotsib vintsutusi

Tiit Loim
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uibomäe talu elanikud Vahur Tiks (vasakul) ja ema Silvia Tiks suutsid raskevõitu eluolu kirjelduse vahele ka naeratada. Silvia muretses küll, et taamalt paistvate lillepeenra ja maja hooldamiseks ei ole viimasel ajal jõudu jätkunud.
Uibomäe talu elanikud Vahur Tiks (vasakul) ja ema Silvia Tiks suutsid raskevõitu eluolu kirjelduse vahele ka naeratada. Silvia muretses küll, et taamalt paistvate lillepeenra ja maja hooldamiseks ei ole viimasel ajal jõudu jätkunud. Foto: Tiit Loim/Valgamaalane

Perekond Tiksi elu pole lihtne: emal tuleb hooldada voodihaiget abikaasat, poeg aga on pikalt töötu olnud. Sellest hoolimata püüavad nad pead mitte norgu lasta.

Silvia ja Mihkel Tiks kolisid Kassiratta külla 1979. aastal, olles enne elanud Elvas. Seal oli Mihkel raudteejaama ülem, Silvia aga töötas pikalt raamatupidajana. Silvia sõnul olid nad omal ajal päris heal järjel: naine kasvatas müügiks lilli ning pere sai endale lubada mitut sõiduautot. Uue vabariigi algusaastatel aga sai lilledega tegelemise jaks otsa ning tuli pensioniaeg.

Viimastel aastatel pole kõik enam roosiline olnud. Kuigi Silvia ütles, et ei saa üldiselt elu üle kurta, on tal täita raske ja vastutusrikas omaksehooldaja roll, nagu tuhandetel teistel Eestis. Abikaasa Mihkel on viimased ligi kolm aastat olnud voodihaige. Tal tuleb iga paari tunni tagant külge keerata, teda sööta, joota, pesta, seetõttu ei saa Silvia kauaks kodunt eemale minna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles