/nginx/o/2023/12/08/15770216t1h498c.png)
/nginx/o/2017/06/03/6740923t1h211e.jpg)
Euroopa Liidu riikide teadusministrid arutavad täna Brüsselis, kuidas suurendada teaduse majanduslikku mõju ning saavad ülevaate Eesti eesistumise teadusvaldkonna peamistest teemadest.
Eesti tahab eesistujana lihtsustada Euroopa Liidu teaduse rahastamise süsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimandi sõnul on täna Brüsselis ministrite nõukogus arutlusel olev teaduse mõju teema tähelepanu all ka meie eesistumise ajal. „Järgmisel poolaastal seisame selle eest, et teaduse tähtsus ühiskonna ja majanduse edendamisel Euroopa Liidus kasvaks,“ ütles Reimand. „See eeldab ühelt poolt piisavat rahastust, mille tagamiseks peame rohkem selgitama, kuidas teadus meie igapäevaelu paremaks muudab. Teiseks on praegune teadusraha taotlemise süsteem liiga keeruline. Seda tuleb muuta, et rohkem riike, teadusasutusi ja ettevõtteid saaksid Euroopa Liidu teadusuuringutesse ja innovatsiooni panustada.“
Eesti eesistumise teadusvaldkonda läbivaks teemaks on maailma mahukaima teadusprogrammi Horisont 2020 vahehindamine, mis on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise aluseks. Selle tulemused annavad olulise sisendi järgmise perioodi programmi kujundamisse. Seega on Eestil eesistujamaana väga oluline roll Euroopa Liidu teadusrahastuse üle käivate arutelude juhtimisel.
Järgmine kord kohtuvad Euroopa Liidu teadusministrid 24.– 25. juulil Tallinnas Kultuurikatlas. Eestis toimub eesistumise ajal ka noorte teadlaste konkurss 23.–26. septembril ja tippteaduse konverents 12. oktoobril. Eestit külastavad järgmisel poolaastal mitmed Euroopa tippteadlased ja teaduspoliitika kujundajad, näiteks EL teadusvolinik Carlos Moedas, Nobeli Sihtasutuse juht Lars Heikensten, Soome Akadeemia president Heikki Mannila, Euroopa teadusnõukogu president Jean-Pierre Bourguignon, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktor Martin Kern ja paljud teised.
Eestist saab Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 1. juulil 2017, mis tähendab, et aasta lõpuni juhib Eesti liikmesriikide vahelisi arutelusid ja kokkulepete saavutamist. Sel ajal on Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldada 22 erinevat sündmust, sh teadusministrite kohtumine Tallinnas ning neli rahvusvahelist konverentsi.