Kohanimed Valgamaal: retk Munnimäelt Mustaputsi sohu

Kuigi koleda nimega, on Otepää lähedal asuv kevadine Munnimägi ilus koht, tuletades veidi meelde omaaegset Windows XP töölaua taustapilti. Foto: Tiit Loim/Valgamaalane

Valgamaalt võib leida paiku, mille nimi tavakontekstis trükimusta ei kannataks. Täna on lugejate ees viie sellise koha tutvustus.

Saamaks teada, millised need üsna koleda nimega kohad välja näevad, külastasin Türäjärve, Mustaputsi sood, Kiimamäge, Tussi metsa ja Munnimäge. Ehk mitte üllatuslikult on tegu üsna tavaliste või pigem kenade kohtadega.

Taheva vallas asuva Türäjärveni jõudmine on võrdlemisi keerukas ja selle kaldale pääsemiseks on soovitatav kummikute olemasolu, kuna soist järve ümbritseb veel õõtsuv samblakiht. / Foto: Foto: Tiit Loim/Valgamaalane

Türäjärv asub Taheva vallas Laanemetsa külas ja on külastatud kohtadest kõige raskemini ligipääsetav. Lähedalt möödub värskelt remonditud liivatee, millelt omakorda keerab järve suunas metsatee. Sellel kõndides jääb mulje, nagu keegi oleks ligipääsu järvele meelega võimalikult raskeks teinud, sest teel on risti maas hulgim väiksemat sorti puid ja järve kaldal tuli läbi minna kuusepadrikust.

Järv on soine või nagu märgib võrumurdeline Vikipeedia: järve veereq ommaq küländ soitsõq. Veekogu on pikliku kujuga ja selle pindala on 0,2 hektarit.

Hummuli vallas mitte kaugel kuulsast Koorküla Valgjärvest asub Kiimamägi. Oma koduküla ajalugu pikalt uurinud Koorküla mees Rein Mikk teadis, et praegu metsaga kaetud alal olid vanasti põllud ja heinamaad. Kohanimede kartoteegist leidis ta sellise lause: «Vanast ütteldi, ma lä kima mäele kitsi munne sömä.» Mine võta kinni, mis see tähendab. / Foto: Foto: Tiit Loim/Valgamaalane

Võru instituudi teadur ja kohanimede ekspert Evar Saar märkis, et soome keeles tähendab tyrä songa ja sealmail on Tyräjärvi tavaline ja korduv väikse järvekese nimi. «See on tihti jõe laiendus, väike järv, kust jõgi voolab läbi, mingi lai koht või sopp, mis tuletab meelde füsioloogilist songa. Türa sõna on arenenud nii, et songa tähendus on algsem ja suguelundi tähendus on hilisem. See on pigem eufemismina tulnud.»

Nimi metssigadelt

Et «a» asemel on «ä», tuleb Saare sõnul vokaalharmooniast ehk keelenähtusest, kus ühes sõnas olevad täishäälikud peavad olema ühte tüüpi: kas kõik täppidega või kõik täppideta. See on olnud läänemeresoome keeltele iseloomulik ja Põhja-Eesti murdest kadunud viimase 500 aasta jooksul. Võru, Mulgi ja Lõuna-Tartumaa murdes on «ä» aga ikka omal kohal.

Mustaputsi soo või Karula rahvuspargi külastuskeskuse kaardi järgi Mustaputsisuu asub Karula rahvuspargis ja jääb kaardil Ahnõjärvest veidi edela suunda. See on üsna väike soo, mille äärsel nõlval kulgeb sellest mööda ka autoga läbitav metsatee. Külastuse ajal leidusid seal mõned loomaluud ja kasvasid soodes laialt levinud tupp-villpead.

Kalmer Visnapuu, kelle talu jääb kohe soo äärde, teadis rääkida, et nimi võib suure tõenäosusega tuleneda asjaolust, et kunagi kutsuti niiviisi metssigu. «Nii nimetati Eesti ajal metssigu, kes hakkasid eelmise sajandi alguses uuesti Eesti metsadesse tekkima. Mustadeks putsideks nimetati metssigu, kes käisid kapsaid tuhnimas.»

Visnapuu onu Vello oli neid nii kutsunud elu lõpuni. Kas nimi tulenes pahameelest sigade vastu, ei osanud ta öelda.

Tussi mets, mida teatakse ka Keisripalu ja Tohtri nime all, asub Tõrva linna ääres. Teeradadega mets sobib hästi näiteks tervisejooksu paigaks. / Foto: Foto: Tiit Loim/Valgamaalane

Tõrvast Keisripalu tänava juurest põhja suunas asub Tussi mets, mida teatakse ka Keisripalu ja Tohtri metsana. Maa-ameti kaardi põhjal asub samas Tussi puhkeala. Mets on sobilik liikumisega seotud tegevusteks, kuna seal asuvad teerajad. Evar Saar ütles, et nimi võib olla erutavat sõnavara sisaldav, aga seal võib olla ka kokkulangevus mõne vana isikunime või lausa eesnimega.

«Sellised germaani eesnimed, mis sisaldavad tüüts- või deutsch-nime – selle elemendiga on päris palju vanu isikunimesid olnud. Kui sakslased 13. sajandil siia tulid, hakkasid ka eesti talupojad neid nimesid kasutama. Sellepärast võivad tu-algusega nimed vabalt olla germaani nimedest,» selgitas Saar.

Võrdluseks tõi ta Tusti küla nime kahes kohas, Viljandi lähedal ja Muhumaal. «Päris kindlalt on sellest tulnud igasugused tü-alguselised nimed nagu Tüütsi, Tüütsmanni. Siin võib olla tegemist sellise isikunimega, mis on laias laastus võinud olla kuskil keskajal enne 16. sajandit elanud inimese eesnimi.»

Koleda nimega ilus mägi

Kiimamägi asub Hummuli vallas Valgjärve lähedal Virtsjärvest veidi loode suunas. Sellele teed mööda ligi pääsemist takistavad paraku edasisõitu keelav märk ja eravalduse silt. Mägi on kaetud metsaga ja selle kõrgeim punkt on ümbritsevast maapinnast veidi üle 10 meetri kõrgem, ulatudes 85,4 meetrini maapinnast. Saar ütles, et Kiima on perekonnanimi ja on enne seda olnud ka mitte ees-, aga lisanimi.

«Väikese koha puhul ei tea kunagi, kust nimi täpselt võib olla tulnud. Kõige tõenäolisem oletus ei pruugi alati õige olla. Tihti inimesed, kes teavad täpset asustuslugu või teavad neid perekonnanimesid, kes seal on elanud viimase 150 aasta jooksul, oskavad palju tõepärasema variandi välja pakkuda,» lisas Saar.

Ta tõi näite Taheva vallast, kus praegu Kima oja nime kandev Koiva jõkke suubuv oja nimetati Vene ajal Kiima ojaks selle ülemjooksul elanud perekonnanime Kiima kandnud inimeste järgi, kes elasid seal veel vähemalt 1990. aastate lõpus.

Munnimägi asub Vana-Otepää külas Maaritsa–Otepää tee ääres Turujärve kõrval ning ulatub 152 meetrini maapinnast. Mäe asukohas laiub lamedate küngastega kaetud maapinnal põld, mis reporteri külaskäigu ajal nägi pilve tagant ilmuva ja kaduva päikese käes imeilus.

Tee pealt vaadates paistis ka selle taga olev kaskedega kaetud küngas. Asukoha poolest klapib see Vitimäega, mis varem kandis veidi ebaviisakamat nime. Maa-ameti kaardil on teisel pool Vitimäge märgitud isegi veel üks Munnimägi.

«See, et maastik on inimesi erutanud või seda on võrreldud kehaga ja sellest on tekkinud igasugused pikantsed nimed, on üsna tavaline. Samas nimede kasutajad püüavad neid nimesid mahendada. Otepää ligidal Munnimäe lähedal on Vitimägi, aga see on pehmendatud ja muudetud. Kõige tavalisem on mägedele nimede andmisel ikka see, mis kohapeal näha, puunimetused või kellele see koht on kuulunud,» ütles Evar Saar.

Mustaputsi soo on võrdlemisi väike soo Karula rahvuspargis Võrumaa piiri lähedal, kus viibides midagi eriskummalist silma ei jää. Konteksti sobivalt võib sealt leida ka näiteks tüüpilise sootaime tupp-villpea. / Foto:  Tiit Loim/Valgamaalane