Eksvangite majutuskeskus lõhuks turvatunnet (1)

, Valga linna kodanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiri Reiljan
Siiri Reiljan Foto: arhiiv

Valgamaalases ilmus 6. juunil Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubeli arvamuslugu, mis selgitavat kõigile eksvangide abikeskuse loomise kasulikkust kohalikele elanikele. Paraku on tema artiklis väiteid, mis hoopiski lõhuvad kogukonna turvatunnet.

Ei saa nõustuda Tuubeli väitega, et eksvangide Valka koondamise keskuse rajamist arutati seoses linna uue üldplaneeringu menetlemisega. Osalesin üldplaneeringu aruteludel ja võin kinnitada, et seda küsimust linnavalitsuse ametnikud seal ei tõstatanud.

Tuubel tuletab meelde, et igal kohalikul omavalitsusel on kohustus varustada sellest omavalitsusüksusest pärinevad vanglast vabanenud eluaseme ja tugiisikuga. Selle vastu ei saa olla, sest igaüks tegelegu oma kasvatustöö praagi parandamisega.

Tuubel jätab aga märkimata, et Lembitu tänava keskusesse soovitakse tuua oma karistusaja lõpuni ära istunud ja tõsiseid kuritegusid sooritanud eksvangid kogu Lõuna- ja Kesk-Eestist, kuna teised omavalitsused on keeldunud selliste keskuste loomisest. Keskuse kliendid tuleb poole aasta pärast varustada linna kulul eluasemega ja uus ports Võru-, Põlva- ja Tartumaa «eksinud lambukesi» tuleb asemele. Ja nii aasta-aastalt ikka edasi.

Seega kujutab keskus endast Valga linna pidevat varustajat üha uute eksvangidega. Milliseid eesmärke taotleb tegelikult inimene, kes räägib sellise arengu kasulikkusest valgalaste turvalisusele?

Tuubel püüab roosamannat vahule peksta, rääkides eksvangidest kui potentsiaalsest tööjõust. Ta märgib suure saavutusena, et koguni 30 protsenti eksvangide keskuste elanikest olevat asunud tööle. Seda Tallinnas ja Pärnus, kus valitseb tööjõupuudus. Valgas ei ole aga tööd isegi «vanglakogemuseta» inimestel. Kes varustab siin tööga eksvange?

Tuubel väidab, et Piiri tänava sotsiaalmajas elavat 20 eksvangi, kes häirivat naabreid oma agara kassikasvatusega. Ta unustab aga märkida, kui paljud neist on linnavalitsuse targal toel leidnud töökoha.  Linnaametnik ilmselt alahindab valgalasi, kui selliseid argumente selgitusena esitab.

MTÜ Valga Abikeskus võit projektikonkursil, millel keegi teine ei osalenudki, olevat olnud üllatuseks nii Valga llinnavalitsusele kui ka MTÜ-le. Tuubel jätab aga seletamata, mis otstarbel andis linn sellele MTÜ-le tasuta kasutamiseks ruumid noorte motohuviliste ja toidupangaga ühte majja. Kas endised vangid ikka sobivad alaealiste kõrvale?

Tuubel ei selgita, kelle otsuse alusel valmistati ruumid ette majutustegevuseks –Valgamaalses avaldati sellekohane foto – ja toodi juba enne projektikonkursil lõhkenud «üllatuspommi» Valka kuus eksvangi.

Volikogu 2. juuni istungile saabus MTÜ-lt Valga Abikeskus teade, et nad loobuvad eksvangide keskuse loomisest. Istungil keskuse loomist tuliselt kaitsnud Tuubel teatab aga lõppakordina, et ta olevat MTÜ juhatajal soovitanud «kaaluda» lepingust loobumist. Mida peaks MTÜ Tuubeli arvates veel kaaluma, kui ta on volikogule teatanud lepingust loobumisest?

Kogu artiklist jääb selgelt mulje, et eksvangide teistest maakondadest Valka pumpamise projekti on arendatud sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubeli teadmisel ja toel ning ta soovitas MTÜ-le just viimati väidetule vastupidist. Linnavalitsus ohverdaks eurorahadele ligi pääsemiseks valgalaste turvalisuse.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles