Valgas mälestati juuniküüditamise ohvreid

Täna möödub 76 aastat juuniküüditamisest. Meenutamaks 1941. aasta küüditamisohvreid, viidi Valgas Säde pargis mälestuskivi juures läbi mälestusüritus, kuhu oli kogunenud poolsada inimest.

Kogunemine algas hümni laulmisega. Sõnavõttudega esines Memento Valgamaa ühenduse juhatuse esimees, Valga aselinnapea Enno Kase, kes kutsus kõiki üles lisaks ohvrite mälestamisele mitte unustama toonast inimsusevastast kuritegu.

«Seda kurjust ei tohi unustada, seda mäletades tagame, et need ajad ei korduks. Olen ikka endamisi mõelnud, miks on meie kaasmaalaste hulgas ka praegu selliseid, kes Riigikogu liikmena ei kirjuta alla küüditamise hukkamõistule, ja ametnikke, kes räägivad, et NATOsse kuulumine on viga. Ma ei mõista nende mõttelaadi. Olen alati võidelnud selle vastu, et otsida küüditamise kuritegudes süüdlasi oma kaasmaalaste hulgast. Nemadki olid enamasti ohvrid ja ainult käputäis oli neid, kes vihkas oma rahvast,» rõhutas Kase oma sõnavõtus.

Lisaks Mementole asetasid mälestuskivi jalamile pärjad Valga maavanem Margus Lepik, linnapea Kalev Härk ja  militaarmuuseumi esindajana Pilvi Pindma, kes esinesid ka päevakohaste sõnavõttudega. «Pean ajalooõpetajana oluliseks mälestada ja meenutada neid tuhandeid peresid, kes oma kodudest ära viidi. Väga tähtsaks pean õpetajana kasvatada tänapäeva noortes isamaa-armastust ja austust,» sõnas Pindma.

Päevakohaseid laule esitas südamesõprade seltsi lauluansambel.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Koos perekondadega võeti kinni poliitikud ja omavalitsustegelased, riigiametnikud, politseinikud ja sõjaväelased, ettevõtjad ja ärimehed, edukamad põllumehed, osa haritlasi ja seltskonnategelasi ning paljud teised.

Ohvrid võeti kodudest kinni perekondade kaupa, kuid enne vangivagunitesse paigutamist eraldati perekonnapead naistest, lastest ja vanuritest. Halastusele ei saanud loota ka lapseootel naised, imikud ega vanurid. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest.

1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusvastane kuritegu, mille NSV Liidu julgeolekujõud panid toime Eestis, Lätis, Leedus ja toonases Bessaraabias. Need maad oli NSV Liit aasta varem okupeerinud. Lätist küüditati üle 15 000, Leedust üle 18 000 ning Moldovast ja Ukraina NSVga liidetud Bessaraabia osadest ligi 30 000 inimest. Lääne-Ukrainat ja Lääne-Valgevenet, mille NSV Liit oli Poolalt vallutanud 1939. aasta sügisel, oli selleks ajaks tabanud juba mitu küüditamislainet.

Tänasel leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid. Leinalipud heisati päikesetõusul ja langetatakse kell 22.