«Need on jätkuvalt meie prioriteedid, aga selle eelarvemenetluse käigus me seda kokkulepet ei saavutanud,» ütles Saar.
Tema sõnul arutas kabinet riigieelarve strateegia koostamise käigus erinevaid projekte. Kinnisvarainvesteeringuteks ette nähtud limiit ERRi telekompleksile ja Käärikule raha eraldada ei võimaldanud. «Tehti pigem ära need asjad, mis olid väga ajakriitilised.»
«Loodan sellele, et suvine majandusprognoos annab mulle võimaluse juba sügisese eelarvemenetluse käigus vähemalt midagi nendest teemadest arutada, aga eks see on praegu kõik selline kohvipaksu pealt ennustamine, kas mul see võimalus tekib või ei,» rääkis minister.
Mõnevõrra keeruliseks teeb olukorra Saare sõnul see, et tegemist on väga suurte investeeringutega. «Kääriku puhul räägime suurusjärgust 12 miljonit eurot ja ERRi puhul 50 miljonit eurot. Need on väga suured mahud, mis seal salata.»
Vastuseks küsimusele, kumba projekti ta vajadusel eelistab, vastas Saar, et need on erinevad valdkonnad, mida raske omavahel võrrelda. «Kuna Kääriku investeeringuvajadused on selgunud oluliselt varem kui ERRi investeeringud, on Kääriku siiamaani meie jaoks esmatähtis ja sellele järgnevad kõik teised,» ütles kultuuriminister.
Saar soovib 11,5 miljoni euroga arendada 2021. aastaks välja Kääriku spordikeskuse, millest saaks Eesti spordi olümpiaettevalmistus- ja treeningkeskus. Kultuuriministri hinnangul on see oluline ja vajalik samm Eesti spordimaastiku arendamisel. Eestis ei ole ministeeriumi hinnangul spordilaagrite läbiviimiseks ühtset kompleksi.
Valitsuskabinet arutas kevadel ka Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kava ehitada seniste telemajade renoveerimise asemel uus nüüdisaegne telekompleks raadiomaja sisehoovi; uue kompleksi ehitus ja sisustus lähevad maksma üle 50 miljoni euro. Toonase kava kohaselt oleks uue kompleksi ehitustööd kõige varem saanud alata 2019. aastal ja hoone oleks lõplikult valmis 2022. aastal.