Liigne populaarsus sai kettagolfirajale saatuslikuks

Tõrva kettagolfiraja looja Margo Mets­oja kasutas võimalust veel loetud nädalad gümnaasiumi pargis kätt harjutada. Ühtegi puud ta seda tehes ei tabanud. Foto: Taavi Niittee

Kahe aastaga Tõrva gümnaasiumi parki loodud kettagolfirada hinnatakse üheks Eesti parimaks. Eelmisel nädalal otsustas aga keskkonnaamet, et praeguses asukohas see jätkata ei saa, kuna kettad kahjustavad kaitsealuse pargi puid.

«Eelmine kevad, kui asusime ehitama hoovõtuplatvorme ja püstitama rajakaarte, öeldi meile, et kõik on korras ja ärgu me lihtsalt kaevates puujuuri kahjustagu,» meenutas raja looja ja eestvedaja Margo Metsoja. Seega tuli keskkonnaameti teade, et rada pole pargi kaitse-eeskirjaga kooskõlas, kui välk selgest taevast.

Metsojale teadaolevalt leidis mais pargi olukorraga tutvunud inspektor, et ketastega on vigastatud pargipuude tüvesid. Kuna see omakorda rikub nii puude tervist kui ka pargi üldilmet, otsustati luba tagasi võtta ning raja omanikule anti kuni septembri alguseni aega sealsed ehitised ära koristada.

Puud võivad hukkuda

Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialisti Kaili Viilma sõnul laekus neile mais kohaliku kodaniku pöördumine. «Vaatlusel tuvastati, et disc-golfi viske­alad ja teisaldatavad korvid on paigutatud teeradade kõrvale ja puude vahetusse lähedusse, mistõttu on kõrghaljastust ketastega oluliselt kahjustatud.»

Viilma hinnangul kahjustaks raja pikaajalisem kasutus radade piirkonda jäävaid puid kuni nende hukkumiseni. «Seetõttu leppisime linnapea, gümnaasiumi direktori ja Tõrva spordiseltsi esindajatega kokku, et rajad likvideeritakse.»

Kettatäketega puud Tõrva gümnaasiumi pargis. Foto: Taavi Niittee/Valgamaalane

Küsimusele, miks selline otsus tehti ligi aasta pärast loa andmist, tõi Viilma vastuseks raja ootamatu populaarsuse. «Raja kasutamise kõrge intensiivsus, mängu spetsiifika ja korvide asetus põhjustasid kahjustuse kaitsealusele kõrghaljastusele sel määral, et peame vajalikuks rajad likvideerida.»

Mahavisatud aeg ja töö

«Tobe olukord. Nüüd, kui siia on aega ja raha nii palju pandud, tuleb alles välja, et ei sobi,» oli Metsoja pargis kõndides silmnähtavalt nördinud. Nimelt tuli ta alles aprilli lõpus välja teatega, et peagi laieneb mängurada täismõõduliseks 18 korviga rajaks. Tema unistuse täitumisest jäi puudu vaid kaks viskeplatsi.

Mehe hinnangul on seal iga päev mängimas paarkümmend harrastajat, sealhulgas terveid perekondi ning läbi on viidud suuremaid ja väiksemaid võistlusi. «Viimati oli Tõrva rada lisatud Eesti kümne kettagolfiraja karikasse, mille tulemusel oleks siit läbi käinud umbes 300 inimest. Nüüd võtsin raja nimekirjast maha."»

Metsoja tunnistas, et puud saavad tõepoolest vahel kehvasti sihitud visete tulemusel vigastada, aga seda oli mõnes mõttes ka oodata. «Kas nad (keskkonnamet – toim) arvasid, et mängu käigus ühtegi puud ei puudutata? Oleks võinud sellega algusest peale arvestada ja ma oleksin rajad võib-olla teisiti planeerinud."

Et keerulisele olukorrale võimalikku kompromissi leida, kohtusid sellel nädalal Keskkonnaameti töötajatega kohaliku kettagolfi aktiivi liikmed ning linna ja kooli esindajad. "Pakkusime välja, et katame puud laudisega, aga kuna neid tuleks siia kusagil 60, oleks Keskkonnaameti hinnagul endiselt pargi välimus rikutud," rääkis Metsoja kohtumise sisuliset läbikukkumisest.

Pargist metsa alla

Ainsa lahendusena nägevat kõik osapooled pargis asuva rajaosa kolimist kõrvalasuvasse linnale kuuluvasse Keisripalu metsa. Avarusest ja seega atraktiivsest rajast polevat seal aga Metsoja arvates enam juttugi ning tõenäoliselt tuleks päris mitu puud maha võtta.

«Seal läheb rada keerulisemaks, mistõttu algajad ja pered seal enam käima ei hakka,» rääkis jõu, nõu ja finantspoolega Tõrva kettagolfi abistanud Egon Ilisson, kes samuti keskkonnaameti esindajatega kohtus. Tema arvates on tagajärg raja kasutuse kuni kümnekordne langus ning kohaliku disc-golfi sisuline surm.

Keskkonnaameti otsust mäng pargis keelustada illustreeris Ilisson analoogiaga: «See on nagu lubada ehitada bassein, lasta see veega täita ning siis tulla ja öelda, et ärge vett mingil juhul puutuge.» Mehe järelduseks oli, et Keskkonnaamet väljastas oma esialgse loa olemata mängu spetsiifikaga kursis.

Linn paneb õla alla

Metsoja sõnul kolivad nad esimesel võimalusel. Selleks peab uued rajad valmis vaatama, otsustama, kus ja milliseid puid võiks eemaldada, valmistama uued kaardid ja ehitama vaibaga kaetud viskeplatsid praktiliselt algusest. Seda kõike siis kui raja eestvedajatel oma päevatööde kõrvalt piisavalt vaba aega tekib.

Linnapea Maido Ruusmann kinnitas, et linna tugi on olemas. Olgu selleks siis vajaminevate puude langetamine raieloa alusel või töökäed korvide kolimisel. «Loodan, et kettagolfiaktiiv võtab projekti juhtimise oma õlule, kuigi saan aru, et tegu on emotsionaalselt tugeva tagasilöögiga.»

Segadust pidas ka linnapea kettagolfi ootamatu populaarsuse kõrvalmõjuks. «Keskkonnaameti inimesed väitsid, et on ka radu, kus ääres kasvavad puud terved. Arvan, et antud juhul ei oodanud keegi, et Tõrvas kettagolf nii populaarseks saab.»

Tõrva rada on üks üheksast Valgamaal tegutsevast kettagolfipargist.

Tõrva gümnaasiumi kõrval asetsev park. Foto: Taavi Niittee/Valgamaalane