Ettevaatust imet lubavate toodetega

Valgamaalane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetist tellitud ja postipakiga saabunud imeravimi toimes on põhjust kahelda.
Internetist tellitud ja postipakiga saabunud imeravimi toimes on põhjust kahelda. Foto: Andres Teiss / Postimees

Internetipoodidest võib tellida tooteid, mis lubavad imelist tervenemist, kuid mille tegelik mõju on teadmata ja mille puhul ravivale toimele osutavate väidete kasutamine keelatud. Isegi kui tarbija on võtnud riski ja otsustanud mõnd taolist toodet proovida, on tihti probleeme kauba kättesaamise ja raha tagasisaamisega.

Tarbijakaitseameti jurist Kristi Mets tõdes, et e-poodide kasutamise laialdase levikuga on sagenenud juhtumid, mil tarbija tellib endale tundmatu toote, mis lubab imelisi tulemusi: alates salenemisest ja lõpetades närvirakkude kasvatamiseni. Alati pole aga kindel, kas toodet üldse müüa võib.

«Tihti tekitab tarbijas usaldusväärsust e-poe eestikeelne veebilehekülg, mille tõttu eeldatakse, et tegemist on Eesti kauplejaga. Tarbijakaitseameti poole pöörduvad tarbijad, kui kauba eest on makstud, aga toode kohale ei jõua. Siis avastatakse, et tegelikult ei leidugi kaupleja kontakte, kuhu oma pretensioon esitada,» sõnas Mets.

Näiteks reklaamitakse seespidiseks kasutamiseks mõeldud ainet, mis kasvatab närvirakke ja toodet, mis lubab kasutajal saleneda ülikiirelt, toitumist korrigeerimata. Müügil on ka väidetavalt imeliselt ravivad plaastrid meestehaiguste korral ja ka naistehaiguste puhul on ravitooteid. Plaastreid lubatakse kasutada nii suhkruhaiguse korral kui ka hemorroidide leevendamiseks. Lubatakse ka, et nina korrigeerija abil saab sirgeks iluoperatsioonita.

«Need on vaid mõned näited taolistest imetoodetest ja nende ravimile omastest väidest, millega tarbijakaitseamet oma töös kokku puutub,» rääkis Mets.

Enne müügitehingu sooritamist tuleb tarbijail veenduda, kas ta teab, kellega on ta lepingut sõlmimas. Aus kaupleja ei varja oma kontaktandmeid või ärinime. Tarbijakaitseamet saab teha järelevalvet kauplejate suhtes, kes on registreeritud Eestis ning amet saab aidata ka olukorras, kus tegu on Euroopa Liidus asuva ettevõtjaga. Sel juhul edastatakse pöördumine Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse kaudu vastavale liikmesriigile.

Taolistel lehekülgedel on neli enimlevinud tunnust, mille järgi võib arvata, et tõenäoliselt müüakse ebaausat kauplemisvõtet kasutades imetooteid.

Esiteks, kui tootereklaam ilmub tarbija arvutiekraanile interneti hüpikaknas või Google otsingus reklaamtekstina ja kaupleja isiku tuvastamine on keeruline. Teiseks, kui on kirjutatud, et toodet soovitavad paljud «arstid» ja «toote kasutajad», kuid nime järgi otsides sellist isikut ei ole või hullemal juhul on pildil keegi teine – sellistel juhtudel on tegemist ka isikuandmete väärkasutamisega.

Kolmandaks, kui leheküljelt saab tellida vaid just sellel hetkel, täites vastava tellimusvormi, pärast mida võetakse ühendust telefoninumbril. Üldjuhul sellele numbrile tagasi helistades enam ei vastata.

Neljandaks siis, kui müüdava toodetega väidetavalt ravitakse täielikult haigusi, millele traditsiooniline meditsiin ei ole veel vastuseid leidnud või väidetakse olevat tegemist tootega, mis on veel parem, kui legaalne ravim. VM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles