Esimesena algab linnasüdame ümberehitus Tõrvas

Tõrva kesklinn tänavu aprillis.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) neli aastat väldanud missiooniprojekt EV100 «Hea avalik ruum» on jõudmas lõpule. Tänaseks on 14 linnas ja ühes külas läbi viidud arhitektuurivõistlused.

Ettevõtmise eesmärk on muuta linnade elukeskkond ligitõmbavamaks, luues ja täiendades nende identiteeti ning kujundada keskused neile iseloomulikuks kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks. Esimese linnasüdame ümberehitus algab juuli lõpus Tõrvas, kõik 15 keskust loodetakse valmis ehitada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise perioodi jooksul aastaks 2020.

«Tegemist on Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate kõige mahukama projektiga, millega me tahame Eesti 100. sünnipäevaks jätta oma jälje ja muuta elukeskkonda Eestis oluliselt paremaks,» sõnas EV100 arhitektuuriprogrammi «Hea avalik ruum» programmijuht Kalle Vellevoog.

«Projekti tulemusena saavad 14 linna ja üks küla endale värsked, kaasaegsed ja mis peamine – tänapäeva eluolu arvesse võtvad keskused. Tulevikus peaks keskustes lisaks toimivale majandusele aset leidma aktiivne ühiskondlik tegevus ja loodetavasti ei kipu inimesed siis nii lihtsalt lahkuma suurematesse tõmbekeskustesse. Tänase seisuga on juba üheksa linna leidnud ka vajaliku raha projektide teostamiseks,» lisas ta.

EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa näeb EV100 arhitektuuriprogrammis «Hea avalik ruum» head näidet hästi kavandatud, targalt läbi viidud ja pika mõjuga ettevõtmisest.

«Esmapilgul võimatuna näiv ülesanne, uuendada riigi juubeliks 15 Eesti linnasüdant, on tõeks saamas ja hetkel on rahastuse leidnud juba suurem osa neist. Loodame, et läbi viidud võistlused on jõudnud Eesti juubeliperioodi lõpuks reaalsete ümberehitatud linnasüdameteni. Arhitektide Liidu kingitus Eesti 100. sünnipäevaks on suurepärane näide valdkonnaülesest koostööst loomeliitude, kohalike omavalitsuste ja kogukonna vahel,» lisas Rohumaa.

Raha projektide ehituseks taotletakse eelkõige läbi EASi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute programmi, mida kaasrahastavad Euroopa Regionaalarengufond ja Euroopa Liit.

EASi toel on rahastuse leidnud juba Põlva, Valga, Tõrva, Võru, Elva, Kuressaare ja Rapla projektid, mille keskväljakute osaliseks või täielikuks välja ehitamiseks on eraldatud kokku 11,6 miljonit eurot.

Tallinna, Narva ja Jõhvi avaliku ruumi ehituse teostamiseks saadi raha Euroopa Regionaalarengu Fondist ning  Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Rahastustaotluseid on esitamas veel Rakvere, Viljandi, Kuremäe, Põltsamaa ja Kärdla. Ehitusse panustavad rahaliselt ka kohalikud omavalitsused ise, mitmes kohas ehitatakse projektid välja etapiviisiliselt.

Kalle Vellevoogi sõnul tagas projekti õnnestumise eelkõige tugev koostöö ja meeskonda koondatud erialased teadmised, mida kohalikel omavalitsustel võib olla üksi keeruline leida. «See on tõenäoliselt ka põhjus, miks on jäänud keskväljakud seni korda tegemata. Arhitektide Liidu, EV100 meeskonna ja Riigikantselei spetsialistidega koostöös on suurem võimalus ka projektide rahastamiseks vahendeid leida,» arutles Vellevoog.

«Kuna osa rahastusotsuseid on veel lahtised ja enamikes linnades seisab ees projekteerimine, oleme KOV-idele edaspidigi nõu ja jõuga abiks. Eesmärk on, et ükski arhitektuurikonkursi võitnud ideekavand ei jääks paberile, vaid need jõuaksid kõik reaalsete ja käegakatsutavate tulemusteni.»

Vellevoogi sõnul kaalub Eesti Arhitektide Liit täna jätkuprojekti EV100 + käimalükkamist, mis annaks rohkematele Eesti linnadele võimaluse oma keskused korrastada ja kaasajastada. «Kindlasti loodame siin riigi huvile ja toetusele, sest projektiga on mõtet jätkata vaid juhul, kui on lootust rahastusele ja võimalik ideed ka reaalselt ellu viia,» märkis Vellevoog.

Tagasi üles
Back