Õnneliku suve retsept Eestimaa inimestele

Katrin Pärgmäe Foto: Erakogu

Kui küsida, mis teeb meid õnnelikuks, jagunevad vastused tavaliselt pooleks. Eriti suvel vastab suur osa inimesi, «soe ilm ja päike», teine osa on seisukohal, et sissetulek võiks parem olla. Siis sattusin lugema selle aasta maailma riikide õnnelikkuse edetabelit ja minu teooria sai tugeva lopsu.

Alguses tundus kõik loogiline – esikolmik Norra, Taani ja Island on ju rikkad riigid küll, kuigi suvesooja on neil vähem kui meil. Eesti asub alles 66. kohal ja mis veel üllatavam – kohe meie järel on Valgevene ja Liibüa. Mille üle nemad siis nii õnnelikud on?

Eestit ja Norrat võrreldes selgus hämmastav asi: Norra punktid majanduskasvu ja tervena elatud eluaastate eest on meiega võrreldes vaid veidi kõrgemad. Norra on esikohal hoopis tänu kahele näitajale – inimeste lahkus ja soov head teha – see on 3,6 korda kõrgem kui Eestis.

Edetabelis kümnendal kohal olev Rootsi on sellele õppetunnile kõige kiiremini vastanud. Nüüd arutab nende valitsus, kas peaks riigi edu hindamise samuti ümber vaatama ja majanduskasvu asemel mõõtma inimestele olulisemaid asju.

Olen seisukohal, et ka meie valitsusel oleks aeg hakata mõõtma neid väärtusi, mis on tegelikult olulised – teiste inimeste ja Eesti kauni looduse hoidmine ning julgus teha head.

Veidi kinniste inimestena nõuab teiste vastu headuse üles näitamine pingutust, aga saadav rõõm on seda väärt. Kõige parem viis midagi tõeliselt ära teha on märgata ja hoolida.

Siin ongi õnneliku suve retsept.