Tulla tõotab hea seeneaasta

Valga turul kauplev Helju Näppi on 20 aastat metsaande korjamas käinud. Teisipäeval müüs ta nii kukeseeni kui metsmaasikaid. Foto: Maarius Suviste / Valgamaalane

Olgugi et kukeseened on veel väikesed ja neid leidub vähe, ei tasu seeneteadlase sõnul muretseda, et tänavu kehv seeneaasta tuleks.

Esmaspäeval müüdi Valga turul ja Maxima ees pisikesi kukeseeni. Nende eest küsiti kaheksa kuni kümme eurot. Toidupoe ees müüdi seejuures Lätist korjatud metsaande. Müüjad ütlesid, et praegu leiab metsa alt veel vähe seeni.

Teisipäeval oli turul kukeseenemüüjaid juba kümmekond. Paarkümmend aastat metsas seenel-marjul käinud Helju Näppi tuli turule seeni, aga ka metsmaasikaid müüma juba kell 7. Kella 11ks oli tal neli karpi kukeseeni müüdud, kaks veel saadaval. 300 grammi veidi suuremaid kukeseeni maksis neli eurot, väiksemad poole vähem. Sekka ootas ostjaid letil ka mõni pilvik.

«Kukeseeni ja pilvikuid leiab praegu kinni sõtkutud vanadelt metsateedelt,» ütles Näppi, kelle üks seenekorjamise lemmikkohti asub Koobassaare kandis. «Esimesi kukeseeni käin turul müümas. Neid saab hilissügiseni välja ja siis viin kokkuostu.»

Vallavanem käis seenel

Seeneteadlase Külli Kalamees-Pani sõnul on praegu Põhja- ja Lääne-Eestis rohkem kukeseeni kui Lõuna-Eestis. «Siinses piirkonnas neid väga palju ei ole, aga mingil määral juba tuleb. Üldiselt on korralik kukeseeneaasta käes.»

Kukeseeneaeg algabki tema sõnul tavaliselt juuli keskel ja kestab hilissügiseni välja. See, et mõnes kohas nopiti neid juunis, ei ole siiski tavapärane, lisas ta. «Kukeseened on praegu veel väikesed ja nende massiline aeg just algamas. Nüüd on soojemaks ka läinud ja küllaltki palju on olnud niiskust. Arvata on, et tuleb hea seeneaasta.»

Taheva vallavanem Monika Rogenbaum ütles eelmisel nädalal, et tema on nii-öelda kodumetsas Harglas Linajärve ääres kaks korda seenel käinud. «Mõlemal korral korjasin umbes poolteist kilo kukeseeni. Kuna seened on veel väikesed, siis rohkem ei viitsinud ega vajanud ka lihtsalt.»

Rogenbaumile tundus, et kukeseeni on pigem palju, aga neid ei ole veel näha samblastes paikades. «Küll on neid piisavalt nooremas metsas ja teede ääres. Väikseid kukeseeni olen näinud kohati lausa kollaste väljadena. Olen näinud veel pilvikuid ja mõnda männiriisikat.»

Kalamees-Pani märkis, et kui üldiselt söögi­seentest rääkida, hakkab suurem saak tulema alles juuli keskel või augustis. «Sinna on veel aega, aga inimesed tahavad järjest varem ja varem.»

Teadlane soovitas, et kui keegi tahab teha seenenäitust või seenekoolitust metsas, siis parim aeg selleks on 15. augustist. Kui tahta mitmekesisemat söögiseene valikut, siis sellekski on sobivam aeg järgmise kuu keskpaigast. «Enne on liiga vara, liigirikkus söögiseene mõttes väike. Puravikuaeg tuleb muidugi enne, aga vahel varem, vahel hiljem. Näiteks kivipuravik on tulnud ka augusti lõpus.»

Kuidas külm mõjutas?

Seda, kuidas külm kevad võib saaki mõjutada, on raske öelda. «See on alati üllatus, mida seeneriik selle peale välja mõtleb. Praegu tundub mulle küll, et kõik tuleb õigel ajal, ei ole midagi hiljaks jäänud,» rääkis Kalamees-Pani. «Ma ei läheks selle kampaaniaga kaasa, et seeni ei ole ega tule. Tulevad küll! Ja tulevad siis, kui ikka seened tulema peavad – augusti teisest alates poolest kindlasti rohkem.»

Nagu öeldud, vajab seen sooja ja niiskust. «Kui on külm ja märg, pole jälle hea. See käib siis varajaste seente kohta,» märkis teadlane, kes suvel pole veel seenel käinud – küll aga mai algul.

Seeneteadlane pani inimestele südamele, et ei korjataks linna parkides leiduvat eluohtlikku mürgist punakat narmasnutti. «See on juulikuu seen, valge seen varjunditega – kasvab tammede ja pärnade all. Kui ta noor on, meenutab isegi natukene šampinjoni.»